Minnesota osariik loodi Minnesota territooriumi idaosast ja võeti Ameerika Ühendriikide koosseisu 32. osariigina 11. mail1858. Osariigi nimi tuleb dakotakeelsest sõnast mnisota. Rohkete järvede tõttu tuntakse osariiki mitteametlikult ka "10 000 järve maana" (Land of 10,000 Lakes). Minnesota ametlik moto on prantsuskeelne fraas "L'Étoile du Nord" (eesti keeles 'põhjatäht').
Pindalalt on Minnesota Ameerika Ühendriikide osariikide seas 12. kohal ja rahvaarvult 21. kohal; ligi 60% selle elanikest elab Minneapolise – Saint Pauli suurlinnaalal. Neid linnu koos nimetatakse ka kaksiklinnadeks (Twin Cities) ning need moodustavad olulise transpordi-, äri-, tööstus-, haridus- ja halduskeskuse. Sinna on kogunenud ka märkimisväärne rahvusvaheline kunstnike kogukond. Ülejäänud osariigi moodustavad läänes laiuvad preeriad, kus tänapäeval tegeldakse intensiivselt põllumajandusega; kagus paiknevad heitlehised metsad, mis on tänaseks osaliselt maha raiutud, muudetud põllumaaks ja inimeste asualaks; ja peamiselt osariigi põhjaosa katvad Laurentia segametsad, mida iseloomustab väiksem asustustihedus ning kus peamised tegevusalad on kaevandamine, metsandus ja puhkemajandus.
Minnesota on tuntud oma ainulaadsete sotsiaalsete ja poliitiliste suundumuste poolest, samuti iseloomustavad osariigi elanikkonda suur kodanikuaktiivsus ja valimistel osalemise protsent. Kuni nende alade asustamiseni eurooplaste poolt olid Minnesota põliselanikud dakota ja odžibveiindiaanlased. Suurem osa algsetest euroopa asunikest emigreerus Minnesota aladele Skandinaaviast ja Saksamaalt ning osariik on tänapäevani skandinaavia-ameerika ja saksa-ameerika kultuuri üks keskusi. Viimastel aastakümnetel on osariigi demograafilist ja kultuurilist koosseisu mitmekesistanud immigratsioon Aasiast, Aafrika Sarvelt ja Ladina-Ameerikast. Minnesota elatustase on üks USA kõrgemaid, Minnesota elanikud kuuluvad USA paremini haritud ja jõukama elanikkonna hulka.[2]
Minnesota osariigi ametlikud lühendid on MN (sihtnumbrite süsteemis), US-MN (ISO 3166 standardi kohaselt) ja Minn. (Associated Pressi lühendite süsteemis).
Nimi
Nimi "Minnesota" pärineb dakotakeelsest sõnast mnisota, millega nimetati algselt Minnesota jõge. Tüvi mni (seda kirjutatakse ka mini või minne) tähendab 'sinine'. Sõna mnisota võib sõltuvalt hääldusest tõlkida eesti keelde kui 'selge sinine vesi' või 'hägune sinine vesi'. Indiaanlased olevat illustreerinud nime tähendust varastele asunikele nii, et tilgutasid piima vette ja ütlesid selle kohta mnisota.[3][4]
Paljudel kohtadel Minnesota osariigis on üsna sarnased nimed, näiteks Minnehaha ('naerev vesi', kosk), Minneiska ('valge vesi'), Minneota ('palju vett'), Minnetonka ('suur vesi', järv), Minnetrista ('kõver vesi') ja Minneapolis (kombinatsioon dakotakeelsest sõnast mni ja kreekakeelsest sõnast polis, mis tähendab 'linn').[4]
Asend ja suurus
Minnesota on Alaska järel kõige põhjapoolsem USA osariik. Ainus koht Ameerika Ühendriikide 48 üksteisega piirnevas osariigis, mis paikneb 49. paralleelist põhja pool, on Minnesota osariigi Lake of the Woodsi maakonnas asuv Northwest Angle. Osariik kuulub USA Kesk-Lääne regiooni ja ühtlasi ka Suure järvistu regiooni. Idas piirneb Minnesota Ülemjärvega, mis eraldab seda Michigani osariigist; samuti on Minnesotal idas nii vee- kui ka maismaapiir Wisconsini osariigiga. Lõunas asub Iowa osariik, läänes Põhja-Dakota ja Lõuna-Dakota osariik, põhjas Kanadale kuuluvad Ontario ja Manitoba provints. Minnesota pindala (225 181 km²) moodustab 2,28% USA territooriumist. Pindalalt on Minnesota USA osariikide seas 12. kohal.[5]
Loodus
Pinnamood
Minnesotas leidub mõningaid maailma vanimaid kivimeid. Sealsed gneisid on umbes 3,6 miljardit aastat vanad (80% planeedi enda vanusest).[6][7] Umbes 2,7 miljardit aastat tagasi voolas ürgookeani põhja tekkinud mõradest välja basaltlaava; see vulkaaniline kivim moodustas Minnesota kirdeosa hõlmava Kanada kilbi.[6][8] Nende vulkaaniliste mägede algete ja eelkambriumi merede koostoimes tekkis tänases Põhja-Minnesotas asuv rauamaagi leiukohtade vöönd Iron Range. Pärast vulkaanilise aktiivsuse perioodi 1,1 miljardit aastat tagasi on Minnesota geoloogiline aktiivsus olnud tagasihoidlikum – seal ei ole esinenud vulkanismi ega tekkinud uusi mägesid, kuid merede korduv sissevool on endast maha jätnud mitmeid settekivimite ladestusi.[6]
Hilisemal ajal on osariigi maastikku laastanud ja kujundanud vähemalt 1 km paksune mandrijää. Wisconsini jääaeg lõppes 12 000 aastat tagasi.[6] Toonased liustikud katsid kogu tänase Minnesota, välja arvatud kaguosa äärealad. Seda jäävabaks jäänud ala, mida tuntakse ka paleosoilise platoo või Coulee regioonina, iseloomustavad järsud künkad ja aluskorda õõnestatud jõesängid.[9] Suurt osa mandrijää all olnud alasid, välja arvatud Minnesota kirdeosa, katavad vähemalt 15 m paksused liustikusetted. 13 000 aastat tagasi tekkis osariigi loodeosas hiiglaslik Agassiz' järv. Järvesängist kujunes tänane viljakas Red Riveri jõeorg. Järve tühjenemisel tekkinud River Warren uuristas välja nüüdse Minnesota jõe oru ja Mississippi jõe oru selle ülemjooksul alates Fort Snellingist.[6] Tänapäeva Minnesota on geoloogiliselt rahulik piirkond: maavärinaid esineb seal harva ja enamik neist on nõrgad.[10]
Osariigi kõrgeim koht on 701 m kõrgune Eagle Mountain, mis asub vaid 21 km kaugusel osariigi madalaimast kohast Ülemjärve kaldal (kõrgus 183 m).[8] Kui jätta arvesse võtmata suured kohalikud kõrguste vahed, siis tervikuna on suurem osa Minnesotast sujuvalt lainjas pigatasandik.[6]
Osariigi hüüdnimi "10 000 järve maa" ei ole liialdus: Minnesotas on 11 842 vähemalt 4 hektari suurust järve. Osariigi suurim (3896 km²) ja sügavaim (390 m) veekogu on Minnesota piiridesse jääv osa Ülemjärvest. Minnesotas on 6564 looduslikku jõge ja oja, mille kogupikkus on 111 000 km. Itasca järv on Mississippi jõe lähteks; jõgi voolab Minnesota territooriumil 1090 km, ületades seejärel Iowa osariigi piiri.[12] Fort Snellingi juures ühineb ta Minnesota jõega, Hastingsi lähistel St. Croix' jõega ja Wabasha juures Chippewa jõega. Lisaks suubub Mississippisse ka mitmeid väiksemaid jõgesid ja ojasid. Jääaegse Agassiz' järve sängis voolav Red Riveri jõgi viib osariigi loodeosa veed põhja, Hudsoni lahe poole. Osariigi piiresse jääb umbes 43 000 km² märgalasid, nende pindalalt on Minnesota Alaska järel USA osariikide seas teisel kohal.[13]
Elusloodus
Minnesota jaguneb neljaks ökoloogiliseks üksuseks: preeriate vöönd (Prairie Parkland), mis hõlmab osariigi edela- ja lääneosa; laialehised metsad (Big Woods ehk Eastern Broadleaf Forest) osariigi kaguosas, mis ulatuvad kitsa ribana ka osariigi loodeossa, kus need lähevad sujuvalt üle Tallgrass Aspen Parklandi vööndiks; ja segametsad (Laurentian Mixed Forest) osariigi põhjaosas, mis kujutavad endast üleminekuvormi põhjapoolsema taiga ja lõunapoolsemate laialehiste metsade vahel.[14] Need põhjas asuvad metsad kujutavad endast suuri männi- ja kuusemetsi, mille vahele on laiguti pikitud kaski ja papleid.
Minnesota põhjaosa metsades tehti varem ulatuslikku raiet, mistõttu on tänaseni säilinud vaid üksikuid ürgmetsa lappe. Need asuvad eelkõige metsakaitsealadel nagu Chippewa metsakaitseala või Superiori metsakaitseala, neist viimases leidub ligi 162 000 hektarit ürgmetsa.[15] Kuigi metsaraie jätkub, hoiab metsade loomulik juurdekasv ja istutamine umbes ühe kolmandiku osariigist endiselt metsadega kaetuna.[16] Peaaegu kõik Minnesota preeriad ja tammesavannid on põlluharimise, karjakasvatuse, raie ja linnade laienemise tõttu killustatud.[17]
Enne Põhja-Ameerika asustamist eurooplaste poolt asustasid Minnesota alasid dakota indiaanlased. Kui eurooplased asustasid Põhja-Ameerika idaranniku, liikusid indiaanlased neist kaugemale sisemaale. See tõi kaasa odžibvede ja teiste indiaani rahvaste migratsiooni Minnesota aladele. Esimeste eurooplastena jõudsid sellesse piirkonda 17. sajandil prantsuse karusnahakaupmehed. Sama sajandi lõpus leidis aset odžibvede läänesuunaline migratsioon, mis tekitas Minnesotas pingeid nende ja seniste põliselanike dakotade vahel.[27] Osariigi territooriumi kaardistasid maadeavastajad Daniel Greysolon, Louis Hennepin, Henry Schoolcraft, Joseph Nicollet ja teised.
Minnesota territoorium moodustati 3. märtsil1849. Territooriumi esimeses seadusandlikus kogus, mis kogunes 2. septembril1849, olid ülekaalus Uus-Inglismaa juurtega või sealt pärit mehed.[33][34] Tuhanded inimesed tulid Minnesotasse talusid rajama ja metsa langetama. 11. mail1858 sai Minnesotast Ameerika Ühendriikide 32. osariik. Osariigi esialgses elanikkonnas domineerisid nii tugevalt Uus-Inglismaa päritolu inimesed, et osariiki hakati kutsuma "Lääne Uus-Inglismaaks".[35][36][37][38]
Euroopa kolonistide ning dakotade ja odžibvede vahel sõlmitud lepingud sundisid indiaanlasi järk-järgult oma maadest loobuma ja asuma üha väiksematesse reservaatidesse. 1861. aastal moodustasid Mankato elanikud salaorganisatsiooni Metsarüütlid, mille eesmärk oli likvideerida kõik Minnesota indiaanlased. Mida hullemaks muutusid dakotade elutingimused, seda suuremaks kasvasid pinged, mis viisid lõpuks 1862. aasta dakotade sõjani.[39] Kuuenädalase sõja käigus tapeti 38 dakotat ja suurem osa ülejäänud dakotadest saadeti eksiili Dakota territooriumil asuvasse Cow Creeki reservaati.[30] Sõjas hukkus ka umbes 800 valget kolonisti.[40]
Minnesota majanduse aluseks olid algselt metsaraie ja põllumajandus. Saint Anthony joa saeveskid ning metsamaterjali töötlemiskeskused nagu Marine on St. Croix, Stillwater ja Winona töötlesid suurel hulgal puitu. Need linnad asusid transpordi seisukohalt ideaalsete jõgede ääres.[30] Hiljem hakati Saint Anthony joa energia abil käigus hoidma ka vesiveskeid. Minneapolise möldrite leiutised viisid Minnesota "patenteeritud" jahu tootmiseni, mille eest sai küsida peaaegu topelthinda võrreldes varasemate nn "pagarite" või "puhta" jahuga.[41]1900. aastaks jahvatasid Minnesota veskid 14,1% USA teraviljast. Suurimad jahutööstusettevõtted olid Pillsbury Company, Northwestern Consolidated Milling Company ja General Millsi eelkäija Washburn-Crosby Company.[42]
Tööstuslik areng ja tootmise kasv tõi 20. sajandi alguses kaasa elanikkonna järkjärgulise ümberpaiknemise maapiirkondadest linnadesse. Vaatamata sellele jäi peamiseks tegevusalaks osariigis põllumajandus. Ülemaailmne majanduskriis oli Minnesotale raske löök, tuues kaasa hinnalanguse talunikele, rauakaevurite koondamised ja tööjõu rahutused. Raskusi süvendas veelgi Minnesota ja Dakota osariiki aastatel 1931–1935 tabanud põud. President Franklin Delano Rooseveltiuus kurss aitas majanduse teatud määral tagasi rööbastele. Osariigis töötuse leevendamiseks sisse seatud programmid nagu Civilian Conservation Corps aitasid luua uusi töökohti indiaanlastele nende reservaatides ja 1934. aastal vastu võetud indiaanlaste reorganiseerimise seadus andis hõimudele vahendid omavalitsuse teostamiseks. See tagas indiaanlastele osariigis suurema hääleõiguse ja kasvatas austust indiaani hõimukommete vastu, sest nende religioosseid rituaale ja keelt ei surutud enam alla.[31]
Pärast Teist maailmasõda kiirenes tööstuse areng. Uus tehnoloogia aitas suurendada talude ja majandite toodangut, automatiseerides sigade ja veiste toitmise, tuues kaasa lüpsimasinate kasutamise ja kanade kasvatamise senisest suuremates kanalates. Maisi ja nisuhübridiseerimine ning selliste põllumajandusseadmete nagu traktorite ja kombainide kasutamine muutus tavaliseks. Rohelise revolutsiooni raames panustas neisse arengusuundadesse Minnesota Ülikooli professor Norman Borlaug. Sõjajärgne nõudlus elamispindade järele ja mugavad transpordivõimalused soodustasid linnade arengut. Kasvanud mobiilsus võimaldas omakorda kitsamat tööalast spetsialiseerumist.[31]
Vähem kui 6120 elanikust 1850. aastal kasvas Minnesota rahvastik 1900. aastaks 1,7 miljoni elanikuni. Järgmise kuuekümne aasta keskel kasvas elanikkond igal kümnendil 15%, jõudes 1960. aastaks 3,4 miljoni inimeseni. Seejärel kasv aeglustus, tõustes 1970. aastaks 11% võrra 3,8 miljoni inimeseni ja järgmisel kolmel kümnendil keskmiselt 9%, jõudes 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 4,9 miljoni inimeseni.[44]2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Minnesotas 5 303 925 inimest. USA Rahvaloenduse Büroo andmetel kasvas elanikkond viie aastaga 3,5%, jõudes 1. juuliks 2015 5 489 594 inimeseni.[45] Minnesota elanikkonna muutumise dünaamika, ealine ja sooline jaotus on enam-vähem võrreldav USA keskmisega.
Rass ja etniline päritolu
Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo andmetel on osariigi elanikkonna rassiline koosseis aastatel 1999, 2010 ja 2014 olnud järgmine:
Valgete seas moodustavad eraldi alarühma latiinod, keda 1999. aasta andmetel oli osariigi elanikkonnast 1,9%,[46] 2014. aastal aga juba 5,4%.[48]
2011. aastal oli osariigis 68 312 alla üheaastast last, neist 27,7% (18 937) kuulusid rassilistesse vähemustesse. Kogu USA alla 1-aastaste populatsioonist kuulus samal ajal rassilistesse vähemustesse 50,4%.[49] Kuigi Minnesota rassiliste vähemuste arvukus kasvab nii sisserände kui ka valgest elanikkonnast suurema sündimuse tõttu, on nende arvukus osariigis siiski märkimisväärselt väiksem kui Ameerika Ühendriikides tervikuna.[48]
2008. aastal oli Minnesota elanike rahvuslik päritolu hinnanguliselt järgmine:[50]
Alates 1849. aastast on Minnesota pealinn olnud selle ida-keskosas Mississippi jõe kallastel asuv Saint Paul. Esialgu oli see Minnesota territooriumi ja seejärel alates 1858. aastast Minnesota osariigi pealinn.
Saint Pauli kõrval asub Minnesota kõige rahvarohkem linn Minneapolis. Need kaks linna ja nende äärelinnad on üheskoos tuntud ka kaksiklinnadena (Twin Cities) ja Minneapolise – Saint Pauli suurlinnaalana, mis on USA suuruselt 13. suurlinnaala ja kus elab ligi 60% osariigi elanikest.[51][52]
Minnesota elanikkond kasvab jätkuvalt, eelkõige linnades. Kaksiklinnu hõlmavate Sherburne'i maakonna ja Scotti maakonna elanikkond kahekordistus aastatel 1980–2000, samal ajal kui 40 maakonda osariigi 87 maakonnast kaotas elanikke.[44]
Elanike arv suuremates Minnesota osariigi linnades (2010)[53]
Suurem osa Minnesota osariigi elanikest on protestandid, kelle hulgas moodustavad märkimisväärse kogukonna luterlased. See on suuresti selgitatav osariigi elanikkonna Põhja-Euroopa juurtega. Eraldivõetuna on suurim kristlik uskkond siiski katoliiklased (peamiselt saksa, itaalia ja slaavi päritolu inimesed).
Ameerika Ühendriikide uuringufirma Pew Research Centeri religioosse maastiku uuringu kohaselt moodustavad kristlased 74% Minnesota elanikkonnast. Neist 29% kuuluvad traditsioonilistesse protestantlikesse kirikutesse, 19% peavad ennast evangelikaalseteks protestantideks ja 22% on katoliiklased. Muude kristlike uskkondade osa on väike: 2% elanikkonnast kuulub afroameerika protestantlikesse kirikutesse, mormoone on 1%, õigeusklikke ja Jehoova tunnistajaid on mõlemaid alla 1%. Muude usundite esindajatest on enim juute ja muslimeid, mõlemaid 1% rahvastikust. Ühegi religiooniga ei seosta ennast 20% Minnesota elanikest, neist omakorda 3% peab ennast ateistiks ja 4% agnostikuks.[54]
2014. aastal oli Minnesotas aasta keskmine sissetulek inimese kohta 48 711 USA dollarit,[62] millega Minnesota paigutus osariikide seas 10. kohale. Majapidamiste mediaansissetulek oli 2014. aastal 61 481 USA dollarit, millega oli Minnesota osariikide seas samuti 10. kohal.[63]
Minnesota esimesed majandusharud olid karusnahakaubandus ja põllumajandus. Minneapolise linn kujunes Saint Anthony joale ehitatud vesiveskite ümber. Kuigi põllumajanduses, metsanduses ja kaevandamises kokku töötab praegu vaid 2,4% osariigi elanikkonnast,[63] on põllumajandusel endiselt oluline roll Minnesota majanduses. Minnesota on Ameerika Ühendriikide suurim suhkrupeedi, töödeldud maisi ja herneste tootja, samuti kuulub ta kõigi osariikide seas esiviisikusse metsiku riisi, kaera, kuivatatud ubade, sojaubade, lina ja rukki tootmisel. Minnesota on Ameerika Ühendriikides esikohal kalkunikasvatuses ja teisel kohal seakasvatuses.[66] Ühtlasi on seal kõige enam toidukooperatiive inimese kohta Ameerika Ühendriikides.[67]
Endiselt on tugevad ka metsandus, metsatööstus ja puidutööstus, tegeldakse metsaraie, paberipuidu tootmise, paberi ja puittoodete valmistamisega. Minnesota oli kunagi kuulus oma rauamaagi kaevanduste poolest, mis andsid enam kui sajandi vältel märkimisväärse osa maailma rauamaagi toodangust. Kuigi kõrgeklassilise rauamaagi varud on ammendunud, jätkub takoniidi kaevandamine. Minnesota on siiani Ameerika Ühendriikides esikohal rauamaagi ja takoniidi kaevandamisel.[68] Kaevandusbuumi tulemusel tekkis Duluthi sadam, mis on endiselt olulisel kohal rauamaagi, kivisöe ja põllumajandustoodete transpordis.
Minnesota toodab autokütuseks bioetanooli ja oli esimene osariik, mis muutis selle kasutamise kohustuslikuks. Kogu osariigis müüdav autokütus peab sisaldama vähemalt 10% biokütust (E10), enamasti on see just bioetanool. Osariigis asub 1 biobutanooli ja 20 bioetanooli tehast.[72] Minnesotas on kokku ka 263 tanklat, mis müüvad autokütust E85 – see koosneb 85% etanoolist ja 15% bensiinist.[73] Lisaks võeti 2002. aastal vastu seadus, mis nõuab, et osariigis müüdav diislikütus peab sisaldama vähemalt 2% biodiislikütust. Seadus rakendus 2005. aastal. Alates 2014. aastast peab müüdav diislikütus sisaldama suvel 10% ja talvel 5% biodiislikütust.[74]
Minnesota on üks USA suuremaid tuuleenergia tootjaid. 2014. aastal andis tuuleenergia 15,94% kogu osariigis toodetud energiast, selle tootmisega tegeles 95 tootmisüksust, kus oli kokku 2257 tuulegeneraatorit. Toodetud tuuleenergia mahult oli Minnesota USA osariikide seas seitsmendal ja tuulegeneraatorite arvult kuuendal kohal. Lisaks on osariigis 24 tootmisüksust, kus valmistatakse tuuleenergiatööstuse komponente.[75]
Maksusüsteem
Minnesotas kehtib progressiivne tulumaks, üksikisiku tulumaksul on neli astet – 5,35, 7,05, 7,85 ja 9,85%.[76] Minnesota üksikisiku tulumaksu määrad on ühed suuremad Ameerika Ühendriikides, osariik on nende poolest neljandal kohal. 2012. aastal koguti ühe Minnesota elaniku kohta tulumaksu 1489 USA dollarit, millega oli Minnesota osariikide seas kuuendal kohal. Üksikisiku maksukoormus on Minnesotas 10,7%, mis on suurem USA keskmisest (9,8%).[77]
Minnesota osariigi müügimaks on 6,88%, mis on samuti suurem USA mediaanmüügimaksust (5,95%).[77] Müügimaksust on vabastatud riided, retseptiravimid, mõned teenused ja koduseks tarbimiseks mõeldud toidukaubad.[78] Minnesota parlament võib anda kohalikele omavalitsustele loa täiendavate kohalike maksude kehtestamiseks, näiteks kehtib paljudes Minnesota osariigi maakondades täiendav müügimaks 0,5%.[79]Aktsiisi tuleb maksta alkoholi, tubakatoodete ja mootorsõidukite kütuse pealt. Lisaks kehtib kasutusmaks toodetele, mis on ostetud mujal, aga mida kasutatakse Minnesota osariigis.[78]
Kinnisvaramaksud on Minnesotas kohalikud maksud, see tähendab, et nende kehtestamine ja kogumine kuulub kohalike omavalitsuste, mitte osariigi haldusalasse.[80]
Osariigi tuntuimad kutselised muusikakollektiivid on Minnesota orkester ja Saint Pauli kammerorkester. Mõlemad annavad kaksiklinnade elanikele regulaarselt kontserte ja pakuvad haridusprogramme.
Maailmakuulus Guthrie Teater kolis 2006. aastal uude hoonesse Minneapolises, kus on kokku kolm lava ja vaade Mississippi jõele. Kaksiklinnade elanikud külastavad rohkelt nii sõnalavastusi kui ka muusikale. Kaksiklinnadest rohkem on Ameerika Ühendriikides ühe inimese kohta teatri istekohti vaid New Yorgis. 2000. aastate keskel müüdi kaksiklinnades 2,3 miljonit teatripiletit aastas.[81][82]
Iga-aastane Minnesota Fringe Festival pakub laias valikus teatri-, nuku-, tantsu-, improvisatsioonietendusi, lasteprogramme, muusikale ja muid visuaalkunsti üritusi. See suvefestival kestab 11 päeva, mille kestel leiab aset üle 800 etenduse. Ühtlasi on see suurim žüriita etenduskunsti festival Ameerika Ühendriikides.[83]
Kirjandus
Preeria pioneeride elule omased katsumused ja rõõmud on kirjanik Ole Rolvaagi teose "Giants in the Earth" ja Laura Ingalls Wilderi lasteraamatute sarja "Väike maja" teema. Sünge vaate väikelinna elule pakub Sinclair Lewis oma romaanis "Peatänav", õrnemalt ja suurema poolehoiuga kirjeldab seda Garrison Keillor oma Lake Wobegoni lugudes. Saint Paulist pärit Francis Scott Key Fitzgerald kirjutab noorele linnale omastest püüdlustest ja sotsiaalsest ebakindlusest oma novellides nagu "Winter Dreams" ja "The Ice Palace" (ilmunud kogumikus "Flappers and Philosophers"). Minnesota oli inspiratsiooniks ka Henry Wadsworth Longfellow' eepilisele poeemile "Laul Haiavatast", kus on mainitud paljusid osariigi paiku ja veekogusid.
Stereotüüpselt seostatakse minnesotalasi viisaka ja tagasihoidliku käitumise (nn Minnesota nice), luterluse, tugeva kogukonnatunde ja ühiskultuuri ning skandinaavia väljenditega pikitud, hõlpsalt eristatava ameerika inglise keele dialektiga.
Minnesota osariigi laat (Minnesota State Fair), mida reklaamitakse kui "Minnesota suurt kokkutulekut", on osariigi kultuuri sümbol. 2014. aastal külastas kõigest 5,4 miljoni elanikuga osariigis laata üle 1,8 miljoni inimese, püstitades sellega uue külastusrekordi.[88] Laadal leiavad kajastamist mitmesugused Minnesota elu aspektid: kunst, teadus, põllumajandus, toiduvalmistamine ja muusika, toimuvad noorteorganisatsiooni 4-H liikmete ülesastumised, pakutakse mitmekesist meelelahutust, ettevõtetel on võimalik seal oma kaupa pakkuda. Laada tuntumad atraktsioonid on seemnetest tehtud taieste väljapanekud, võist valmistatud piimaprintsessi skulptuuride võistlused, veiste poegimislaut ja "rasvaseima sea" konkurss. Külastajatele pakutakse ka mitmekesist toitu, muuhulgas pulga otsas suupisteid, nagu maisipaneeringuga vorstikesed (corn dogs), praetud kodujuustu tükikesed (fried cheese curd) ja küpsetatud kommid. Sarnaseid atraktsioone leiab ka arvukatel maakondlikel laatadel.
Kui Minnesota parlament 1858. aastal tööd alustas, oli üks selle esimesi tegusid Winonassenormaalkooli asutamine.[89] Minnesota osariigi pühendumine haridusele on aidanud kaasa kirjaoskajatest, hea haridusega elanikkonna väljakujunemisele.
Üldiselt haridustasemelt on Minnesota USA osariikide seas 10. kohal – 2013. aastal oli 33,5% osariigi elanikest vähemalt bakalaureusekraad. Kõrge haridustasemega kaasneb ka madal vaesustase – 2013. aastal elas osariigis allpool vaesuspiiri 11,2% elanikkonnast (kõigi osariikide seas tagant seitsmes koht), seejuures kõrgharidusega minnesotalastest elas allpool vaesuspiiri vaid 3,2% (kõigi osariikide seas tagant kolmas koht).[90] Minnesota kaksiklinnad olid 2014. aastal USA kõige haritumate linnade edetabeli tipus – Minneapolis oli tõusnud kolmandalt kohalt esikohale, Saint Paul oli neljandal kohal.[91]
Keskkoolilõpetajate protsent on Minnesotas allpool USA keskmist – kui 2012.–2013. õppeaastal lõpetas Ameerika Ühendriikides keskkooli keskmiselt 81,4% õpilastest, siis Minnesotas oli vastav näitaja 79,8%.[92] Samas jätkab Minnesotas 70,9% keskkoolilõpetajatest kohe õpinguid kõrgkoolis, millega Minnesota paigutub USA osariikide seas kuuendale kohale.[93] 2011. aastal paigutusid Minnesota osariigi kaheksandate klasside õpilased matemaatikas oma teadmistelt USA osariikide seas kolmandale ja maailmas kaheksandale kohale; loodusainetes oldi USA osariikide seas kuuendal ja maailmas kümnendal kohal.[94]
Minnesotas avati 1992. aastal USA esimene tšarterkool (erakool, kus õppimine on õpilastele tasuta). Tänapäeval on Minnesota osariigis 148 tšarterkooli, kus õpib kokku 48 000 õpilast.[95]
Neil on kõrge keskmine eeldatav eluiga[102]; samuti on palju neid minnesotalasi, kellel on tervisekindlustus ja kes tegelevad regulaarselt spordiga.[100][103] Need ja muud näitajad on taganud Minnesotale kahes edetabelis USA kõige tervema osariigi nimetuse, kuid ühes neist on Minnesota väikeste tervishoiukulutuste ja minnesotalaste liigse alkoholilembuse tõttu langenud tänaseks neljandale kohale.[100][104]
Osariigis osutab tervishoiuteenuseid heatasemeline haiglate ja polikliinikute võrgustik, mille tipus on kaks rahvusvaheliselt tuntud institutsiooni. Minnesota Ülikooli Meditsiinikool on kõrgelt hinnatud õppeasutus, mis on teinud teaduslikke edusamme ravi alal ja mille teadustegevus toetab märkimisväärselt osariigi kasvavat biotehnoloogiatööstust.[106]Rochesteris asub inglise immigrandi William Worrall Mayo asutatud maailmakuulus haigla Mayo Clinic.[107][108]
Ajakirja U.S. News and World Report uuring aastatel 2014–2015 hindas 4743 USA haiglat 16 haiglaravi valdkonnas. Selle uuringu kohaselt jõudis Mayo Clinic esimese nelja hulka igas valdkonnas, välja arvatud psühhiaatrias, kus jäi seitsmendale kohale. Kaheksas valdkonnas oli haigla esikohal ja kolmes valdkonnas teisel kohal.[109] Mayo Clinic ja Minnesota Ülikool on partnerid osariigi rahastatavas biotehnoloogia- ja meditsiinilise genoomika programmis, mis tegeleb vähi-, Alzheimeri tõve, südame- ja veresoonkonna haiguste, rasvumuse ja muude uuringutega.[110]
Transport
Transpordi korraldamise eest Minnesota osariigis vastutab Minnesota Transpordiministeerium (Minnesota Department of Transportation, lühendatult MnDOT). Peamised transpordikoridorid saavad alguse Minneapolise – Saint Pauli suurlinnaalalt ja Duluthi linnast. Tähtsamad Interstate Highway System üleriigilisse kiirteede võrgustikku kuuluvad kiirteed Minnesota osariigi territooriumil on Interstate 35 (I-35), Interstate 90 (I-90) ja Interstate 94 (I-94). Neist I-35 ja I-94 läbivad Minneapolise – Saint Pauli suurlinnaala ning I-90 kulgeb ida-lääne suunal osariigi lõunaservas.[111] 2006. aastal võeti vastu osariigi põhiseaduse parandus, millega sätestati, et mootorsõidukite müügi- ja kasutusmaksu tuleb kasutada transpordisüsteemi rahastamiseks, kusjuures vähemalt 40% tuludest tuleb suunata ühistransporti.[112] Minnesotas on ka üle 20 raudteekoridori, mille enamik läbib samuti Minneapolise – Saint Pauli suurlinnaala või Duluthi.[113] Veetransport toimub peamiselt piki Mississippi jõge ja Ülemjärve sadamatest.[114]
Minnesota täitevvõimu tipus on osariigi kuberner, kes valitakse otsevalimistel neljaks aastaks. Koos kuberneriga valitakse samaks perioodiks ka asekuberner. Kuberneril on oma valitsuskabinet, mis koosneb osariigi valitsusasutuste juhtidest, keda nimetatakse enamasti volinikeks. Muud põhiseaduslikud valitavad ametikohad täitevvõimu struktuuris on riigisekretär, peaprokurör ja osariigi audiitor. Ka nende ametiaeg kestab neli aastat.[117]
Seadusandlikku võimu teostab Minnesotas kahekojaline parlament, mis koosneb ülemkojast ehk senatist ja alamkojast ehk esindajatekojast. Osariigis on 67 valimisringkonda, millest igaühte kuulub umbes 60 000 inimest. Igast ringkonnast valitakse üks senaator ja kaks esindajatekoja liiget, seega on senatis 67 ja esindajatekojas 134 liiget. Senaatorite ametiaeg kestab neli aastat, esindajatekoja liikmetel kaks aastat.[117]
Viimased üldvalimised toimusid Minnesotas novembris 2016. Nendel valimistel kasvatasid vabariiklased oma esindatust parlamendi mõlemas kojas – senatis on nüüd 75 vabariiklast ja 57 demokraati (pärast eelmisi valimisi 2014. aastal oli suhtarv 73:61 vabariiklaste kasuks), esindajatekojas 32 vabariiklast ja 32 demokraati (pärast 2014. aasta valimisi oli suhtarv 28:39 demokraatide kasuks).[118][119]
Kohtuvõim
Minnesota kohtusüsteem on kolmeastmeline. Enamik kohtuasju saab alguse esimese astme kohtus, mis Ameerika Ühendriikides kannavad ringkonnakohtu nimetust (district court). Minnesota kümnes kohturingkonnas on kokku 279 kohtuniku ametikohta. Edasikaebustega esimese astme kohtust ja valitsuse otsuste peale esitatud vaidlustega tegeleb Minnesota Apellatsioonikohus, kuhu kuulub kokku 19 kohtunikku, kes tavaliselt arutavad juhtumeid kolmest kohtunikust koosnevate paneelidena. Seitsmeliikmelise Minnesota Ülemkohtu menetlusse kuuluvad kõik edasikaebused maksukohtust ja tööliste kompensatsiooni apellatsioonikohtust, samuti esimese astme mõrvasüüdistuste edasikaebused. Samuti saab ülemkohus läbi vaadata teatud apellatsioonikohtu otsuseid ja lahendab ka valimistega seoses tekkinud vaidlusküsimusi. Minnesota kõrgeima kohtuna teostab ülemkohus põhiseaduslikku järelevalvet ja kehtestab reeglid õiguse praktiseerimiseks osariigis.[120]
Minnesotas on ka kaks erikohut, mis tegelevad haldusõiguslike küsimustega: töötajate kompensatsiooni apellatsioonikohus ja maksukohus, mis tegeleb väljapoole kriminaalõigust jäävate maksujuhtumitega.[120]
Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja valimistel on Minnesota osariigis kaheksa valimisringkonda ja igal ringkonnal on üks mandaat. Seega on Minnesotal Ameerika Ühendriikide Esindajatekojas kaheksa rahvaesindajat. Neist viis kuuluvad praegu Demokraatlikku Parteisse ja kolm Vabariiklikku Parteisse.
Föderaalset kohtuvõimu esindab osariigis Ameerika Ühendriikide Minnesota ringkonnakohus, mis peab oma istungeid Saint Pauli, Minneapolise, Duluthi ja Fergus Fallsi linnades. Edasikaebustega tegeleb Ameerika Ühendriikide kaheksanda kohturingkonna apellatsioonikohus, mis asub Missouri osariigisSaint Louises, aga peab tihtipeale ka väljasõiduistungeid Saint Paulis.
Indiaanlaste omavalitsus
Minnesota osariik moodustati dakota ja lakota ning odžibvei indiaanlaste asualadest. Tänapäeval moodustavad neile aladele alles jäänud indiaanlaste omavalitsuse 11 poolautonoomset reservaati.
Siin loetletud kuus esimest odžibvei indiaanlaste ühendust ehk reservaati moodustavad omakorda Minnesota tšippevade hõimu, mis on nende kuue reservaadi ühine, föderaalvõimude poolt tunnustatud valitsus.[122]
Poliitika
Üleosariigiliste valimiste tulemused 21. sajandil[123]
Minnesotas on poliitiliselt aktiivne kodanikkond ja osariigi erakonnad on pikka aega tuginenud populismile.[124][125] Minnesotas on suur valimisaktiivsus (millele aitavad osaliselt kaasa ka sealsed liberaalsed seadused valijate registreerimiseks) ja samal ajal ei ole osariigis peaaegu üldse valimispettusi.[126]2008. aasta presidendivalimistel osales 78,2% hääleõiguslikest minnesotalastest – see oli suurim osakaal kõigi osariikide seas, kusjuures riigi keskmine valimisaktiivsus oli 61,2%.[127] Minnesotas on inimestel võimalik registreerida ennast valijaks valimispäeval valimisjaoskonnas, esitades tõendi oma elukoha kohta.[128]
Üleriigiliselt tõmbas Minnesotale poliitilist tähelepanu Minneapolise linnapea Hubert Humphrey peetud kuulus kõne 1948. aasta Demokraatliku Partei kongressil. Alates 1976. aastast on minnesotalased presidendivalimistel toetanud alati Demokraatliku Partei kandidaate – see on pikim muutumatu valimiseelistus kõigi USA osariikide seas. Minnesota on ka ainus osariik, mis ei eelistanud ühelgi korral presidendikandidaadina Ronald Reaganit. Viimati toetasid minnesotalased Vabariikliku Partei presidendikandidaati 1972. aastal, mil osariigis võitis Richard Nixon.
Nii Demokraatlik Partei kui ka Vabariiklik Partei on tunnustatud Minnesota osariigis suurparteidena, kuid Minnesota kohalik demokraatide erakond on tegelikult eraldiseisev partei, mille ametlik nimi on Minnesota Demokraatlik Talunike ja Tööliste Partei (Minnesota Democratic-Farmer-Labor Party, DFL). See moodustati 1944. aastal Minnesota Demokraatliku Partei ning Minnesota Talunike ja Tööliste Partei ühinemisel. Kuigi ametlikult endiselt eraldiseisev partei, on see tänapäevaks sisuliselt muutunud üleriigilise Demokraatliku Partei kohalikuks organisatsiooniks.
Minnesotas on innukalt tegutsenud ka mitmed kolmandad parteid. Ameerika Ühendriikide Reformipartei, mis nüüd tegutseb osariigis Minnesota Iseseisvuspartei nime all, saavutas 1998. aastal Brooklyn Parki endise linnapea ja profimaadleja Jesse Ventura valimise osariigi kuberneriks. Minnesota Iseseisvusparteil on endiselt piisav toetus, mis tagab talle suurpartei ametliku staatuse. Minnesota Roheline Partei, millel enam suurpartei staatust ei ole, on laialdaselt esindatud kohalike omavalitsuste tasandil, eriti Minneapolises ja mitmetes maakondades.[129] Ametliku suurpartei staatus antakse Minnesotas erakondadele, mille kandidaadid saavad üleosariigilistel valimistel (näiteks kuberneri, riigisekretäri, Ameerika Ühendriikide presidendi valimistel) vähemalt viis protsenti häältest. Suurpartei staatuses erakonnad saavad valimiskampaania tegemiseks kasutada osariigi eraldatud rahalisi vahendeid.
Regulaarsed televisiooniülekanded Minnesotas algasid 27. aprillil1948, kui tegevust alustas telejaam KSTP-TV.[132] KSTP on algusest peale kuulunud telekommunikatsioonifirmale Hubbard Broadcasting, mis on tänapäeval Minnesota osariigi ainus kohalikus omandis meediaettevõte. Kokku on Minnesotas praegu 39 analoogtelevisiooni kanalit ja 23 digitaaltelevisiooni kanalit.
Minnesota osariigis asub ka USA kaks suuremat mittetulunduslikku raadioorganisatsiooni Minnesota Public Radio (MPR) ja Public Radio International (PRI). 1967. aastal loodud MPR on riigi suurima kuulajaskonnaga regionaalne mittetulunduslik raadiovõrgustik, mis edastab oma programmi 45 raadiojaama vahendusel ja mille saated jõuavad igal nädalal umbes 900 000 inimeseni.[135]1983. aastal asutatud PRI edastab oma saateid üle riigi, tootes igal nädalal 280 tundi programmi, mida antakse eetrisse umbes 900 raadiojaama kaudu ja mille potentsiaalne kuulajaskond on 9,6 miljonit inimest.[136] Osariigi vanim raadiojaam KUOM asutati 1922. aastal ja kuulub USA kümne vanima raadiojaama hulka. KUOM kuulub alates asutamisest Minnesota Ülikoolile ja edastab alates 1993. aastast Radio K nime all peamiselt rokkmuusikat.[137]
Sport ja vaba aeg
Minnesotas on väga mitmekesised harrastus- ja profispordi programmid. Oluliseks sissetulekuallikaks on osariigis kujunenud turism, eriti Ülemjärve piirkonnas. Minnesota põhjaosa, mis oli varem peamiselt kaevandusele ja metsandusele orienteeritud tööstuspiirkond, on nüüd suures osas muutunud populaarseks puhkuse veetmise kohaks. Laialdane huvi looduse ja keskkonnakaitse vastu, kombineerituna traditsiooniliste vaba aja veetmise viisidega nagu jahipidamine ja kalapüük, tõmbab sinna rohkelt autosõidu kaugusel elavaid linnaelanikke.[138]
↑Moyle, J. B. Big Game in Minnesota. Minnesota Department of Conservation, Division of Game and Fish, Section of Research and Planning. Technical Bulletin, No. 9, 1965, p. 172.
↑Gray Wolf Factsheet U.S. Fish and Wildlife Service, January 2007 (vaadatud 29.02.2016)
↑City History City of Cristal, Minnesota (vaadatud 1.03.2016)
↑Bridgman, Howard Allen. New England in the Life of the World: A Record of Adventure and Achievement. Boston, Chicago, The Pilgrim Press, 1920, p. 112.
↑Dolgopolov, Yuri. A Collection of Confusable Phrases. Llumina Press, 2004, p. 309.
↑Blegen, Christian. Minnesota: A History of the State. Minneapolis, University of Minnesota Press, 2004, pp. 202–203.
↑Sketches of Minnesota, the New England of the West. With incidents of travel in that territory during the summer of 1849. With a map by E. S. SEYMOUR. New York, Harper Brothers, 1850, p. xii
↑Kenney, Dave; Wackman, Hillary; Wagner, Nancy O'Brien. Northern Lights: The Stories of Minnesota's Past. St. Paul, Minnesota Historical Society, 20003, p. 94.