Chicago on rahvusvaheline rahanduse, kultuuri, kaubanduse, tööstuse, hariduse, tehnoloogia, telekommunikatsiooni ja transpordi keskus. Sellel on maailma suurim ja kõige mitmekesisem finantstuletisinstrumentide turg, mis toodab 20% ainuüksi kaupade ja finantsfutuuride kogumahust. O'Hare'i rahvusvaheline lennujaam kuulub reisijateveo poolest tavaliselt maailma kuue kõige tihedaima liiklusega lennujaama hulka ning piirkond on ka riigi raudteesõlmpunkt. Chicago piirkonna sisemajanduse kogutoodang (SKT) on maailma linnapiirkondadest üks kõrgemaid. Chicago majandus on mitmekesine ning ükski tööstusharu ei anna tööd rohkem kui 14% tööjõust. Chicago piirkonnas asuvad teiste õppeasutuste hulgas ka Chicago Ülikool, Northwesterni Ülikool ja Illinoisi Ülikool Chicagos.
Teadaolevalt oli esimene sealne mitteindiaanlane Santo Domingos sündinud mulatt Jean Baptiste Pointe du Sable, kes saabus sinna 1770. aastatel, abiellus indiaanlasega ja avas kaubapunkti. 1803. aastal rajas USA armee tänapäeva Chicago kohale Fort Dearborni, mille indiaanlased 1812. aastal hävitasid.
1833 aeti Chicago lepingu kohaselt potavatomid oma maalt välja ja 12. augustil 1833 asutati Chicago, kus oli esialgu 200 elanikku. 1840. aastal oli linnas juba üle 4000 elaniku. 4. märtsil 1837 sai Chicago linnaõigused. 1838 jõudis linna raudtee ning avati Illinoisi-Michigani kanal, mis võimaldas aurulaevadel ja isegi purjelaevadel sõita Suurest järvistustMississippile.
1856 võeti vastu plaan rajada Chicagosse USA kanalisatsioon. Reovesi juhiti Chicago jõkke ja sealtkaudu Michigani järve, mis oli linlaste peamine joogiveeallikas. Linn ehitas 3 km pikkuse tunneli järve keskele ehk teisisõnu ei võetud joogivett enam Chicago jõe suudmest, vaid järve keskelt. 1900. aastal joogiveeprobleem üldiselt lahenes, kui Chicago jõe vool teistpidiseks suunati, nii et ta suubus Illinoisi jõkke, mis Mississippisse voolab.
1871. aastal kolm päeva möllanud Chicago tulekahju ajal põles maha kolmandik linnast, sealhulgas kogu linna keskosa, kuid linna arengut see ei takistanud ning 1890. aasta rahvaloenduse ajaks oli Chicago saanud miljoni elanikuga riigi teiseks linnaks.
1885. aastal ehitati Chicagosse maailma esimene pilvelõhkujaHome Insurance Building. Selleks kasutati teraskarkassi. Sellest ajast peale on Chicago tuntud pilvelõhkujate linnana ja Chicagos on paiknenud maailma kõrgeim hoone.
1920. aastatel sai Chicago tuntuks kuritegevuse poolest. Linnas oli tuhatkond kuritegelikku rühmitust, kes pidasid aeg-ajalt vägivaldset võitlust nii omavahel kui ka politseiga. Chicago gängsteritest tuntuim oli Al Capone.
Chicagos asub katuse kõrguse järgi läänepoolkera kõrgemaid hooneid Willis Tower, mis on valminud 1974. aastal.
Kliima
Chicago asub mandrilise kliima tsoonis. Suved on soojad ja niisked, juuli keskmine temperatuur on 24 °C, üle 30 °C tõuseb temperatuur aastas vähemalt 20 korral. Talved on külmad, lumerohked ja päikesepaistelised, jaanuari keskmine temperatuur on −1 °C. Kevaded ja sügised on leebed ja madala õhuniiskusega.
Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Chicagos on 41 °C, mis registreeriti 24. juulil 1934. Madalaim temperatuur mõõdeti 20. jaanuaril 1985, mil oli −33 °C külma. Talvel võivad linna tabada külmalained ja suvel kuumalained, mis võivad kesta mitu päeva järjest. Kevadel ja suvel on tavaline äike.
Rahvastik
Chicago on rahvaarvult Kesk-Lääne suurim linn. Põhja-Ameerikas on see elanike arvult viiendal kohal.
Chicago oli 2005. aastal SKP-lt (460 miljardit USA dollarit) USA kolmas ja maailma neljas linn. Chicagost suurem SKP oli ainult Tōkyōs (1191 mld dollarit), New Yorgis (1133 mld) ja Los Angeleses (639 mld).[3]
2009. aastal oli Chicago UBSi maailma rikkamate linnade nimekirjas üheksandal kohal.[4]
.jpg)
