See artikkel räägib Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist; Suurbritannia saare kohta vaata artiklit Suurbritannia saar; Inglismaast, Šotimaast ja Walesist koosneva piirkonna kohta vaata artiklit Suurbritannia (piirkond); varasema kuningriigi kohta vaata artiklit Suurbritannia kuningriik.
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
inglise United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
gaeli Rìoghachd Aonaichte na Breatainne Mòire is Èireann a Tuath
iiri Ríocht Aontaithe na Breataine Móire agus Thuaisceart Éireann
korni Rywvaneth Unys Breten Veur ha Kledhbarth Iwerdhon
kõmri Teyrnas Unedig Prydain Fawr a Gogledd Iwerddon
šoti Unitit Kinrick o Great Breetain an Northren Irland
2017. aasta seisuga oli Suurbritannia hinnanguline elanike arv 66 miljonit. Riigi pealinn ja suurim linn on London. Suurbritannia riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riiki valitseb 2022. aastast kuningas Charles III.
Briti saarte põlisasukad rääkisid enne mandrilt saabunud vallutajaid ja ümberasujaid keldi keeli. Tänapäeval on keldi keeltest kogu riigis de jure tunnustatud ainult kõmri keel. Suurbritannia de facto riigikeel on germaani keelte hulka kuuluv inglise keel.
Nimi
Riigi tavanimi eesti keeles on Suurbritannia. Ametlikes tekstides peetakse sobivaks kasutada ka lühinime Ühendkuningriik[5] (lühend ÜK), mis vastab sõna-sõnalt inglise keeles kasutatavale tavanimele United Kingdom (UK). Suurbritannia ametlik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (ingl United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland).
Mõnikord kasutatakse nüüdse riigi nimena ka nime Inglismaa, kuigi Inglismaa ei ole tänapäeval omaette riik, vaid üks Suurbritannia ajaloolisi osi. Sellist nimekasutust peetakse mööndavaks mitteametlikes tekstides.[5][6]
Inglismaa kuningas James I, kes oli ühtlasi Šotimaa kuningas James VI, võttis 20. oktoobril 1604 oma tiitliks Suurbritannia kuningas. Lepingus "Treaty of Union" (1706) ja seaduses "Act of Union" (1707), mille põhjal Inglismaa ja Šotimaa ühendati, anti uuele ülesaarelisele riigile nimeks Suurbritannia (Great Britain). Samades dokumentides esineb ka sõnaühend United Kingdom ('ühendkuningriik'), kuid seda peetakse pigem kirjelduseks. Seetõttu kasutatakse paljudes teatmeteostes aastatel 1707–1800 eksisteerinud riigi kohta nime Kingdom of Great Britain ('Suurbritannia Kuningriik').[viide?]
1922. aastal said Iirimaa 32 krahvkonnast 26 iseseisvuse ning moodustasid Iiri Vaba Riigidominiooni õigustes; ülejäänud krahvkonnad (Põhja-Iirimaa) jäid Suurbritannia koosseisu. Allesjäänud osa ühendkuningriigist nimetatakse alates 1927. aastast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiks.
Rahvaloendused toimuvad Suurbritannias iga 10 aasta järel. Viimane rahvaloendus leidis aset 2001. aastal ja selle järgi elas Suurbritannias 58 789 194 inimest. CIA järgi oli Suurbritannia 2010. aasta rahvaarv hinnanguliselt 62 348 447 inimest.[7]
Suurbritannia elanike oodatav keskmine eluiga on 79,92 aastat, kusjuures meeste keskmine eluiga on 77,84 ja naiste 82,11. Sündimuskordaja on 12,34 promilli ja suremuskordaja 9,33 promilli.[7]
2007. aasta andmete järgi on AIDSi nakatunud 77 000 inimest.[7]
Suurbritannia suurimad impordiartiklid on tööstuskaubad, masinad, kütused ja toidukaubad. Suurbritannia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 12,87%, Ameerika Ühendriigid 9,74%, Hiina 8,88%, Holland 6,94%, Prantsusmaa 6,64%, Belgia 4,86%, Norra 4,84%, Iirimaa 4,01% ja Itaalia 3,99% (2009).[7]
Suurbritannias on 505 lennujaama, millest 306 hoovõturajad asfalteeritud. Lennuvälju, mille lennurada on pikem kui 3047 m, on üheksa. Helikopterite maandumisväljakuid on 11.[7] Suurbritannia suurim lennujaam on Londoni Heathrow' lennujaam, mis 2009. aastal teenindas 66 036 957 reisijat. Rahvusvaheliste reisijate arvu poolest on Heathrow lennujaam maailma suurim. Suurbritannia rahvuslik lennufirma on British Airways, reisijate arvult suurim on easyJet.
Suurbritannias on 16 454 km pikkune raudteevõrk. Suurbritannia teedevõrk on 394 428 km pikk.[7]
Ajalugu
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik otsustas rahvahääletusega astuda ühepoolselt välja Euroopa Liidust. Väljaastumine jõustus 31. jaanuaril2020. Üleminekuperiood kehtis 2020. aasta lõpuni. Lahkumist nimetatakse kõnekeeles Brexitiks.
↑Mõned autorid (näiteks Lauri Vahtre) kasutavad teadlikult Suurbritannia kohta nime Inglismaa. Inglismaaks on riiki nimetatud ka näiteks raamatus "XIX olümpiamängud: Mexico 1968" (Tallinn 1970).
.svg)
.svg)
