Malaisia

See artikkel räägib riigist; tõsielusarja kohta vaata artiklit Malaisia (seriaal)

---

Malaisia Föderatsioon malai Persekutuan Tanah Malaysia
Malaisia lipp Malaisia vapp
Juhtlause	Bersekutu Bertambah Mutu (Ühtsuses peitub jõud)
Riigihümn	"Negaraku"
Pealinn	Kuala Lumpur
Pindala	330 803 km² [1]
Riigikeel	malai
Rahvaarv	34 112 440 (2024)[2]
Rahvastikutihedus	103,1 in/km²
Riigikord	föderatiivne parlamentaarne monarhia
Kuningas	Ibrahim Ismail
Peaminister	Anwar Ibrahim
Iseseisvus	31. august 1957
SKT	314,5 mld $ (2017)[3]
SKT elaniku kohta	9951 $ (2017)[4]
Valuuta	ringgit (MYR)
Usund	moslemid (63,5%), budistid (18,7%), kristlased (9%)[5]
Ajavöönd	maailmaaeg +8
Tippdomeen	.my
ROK-i kood	MAS
Telefonikood	60

Malaisia on põhiseadusliku monarhiaga liitriik Kagu-Aasias. Ta koosneb 13 osariigist ja kolmest liidualast.

Ajalugu

Malaisia pärineb malailaste kuningriikidest, mis juba 18. sajandil allutati Briti impeeriumile. Kuid juba sajandeid varem oli see piirkond tähtsate kaubateede ristumiskoht, kus lisaks kohalikele olid indialaste ja hiinlaste kogukonnad ning praktiseeriti paljusid religioone.

Malai poolsaar ühendati 1946 Malai Liitu, mis 1948 reorganiseeriti Malaya Föderatsiooniks. Malaisia saavutas iseseisvuse Suurbritannia alluvusest 31. augustil 1957. 16. septembril 1963 ühendas Malaisia endaga Briti kroonikoloonias Põhja-Borneo, Sarawaki ja Singapuri ning seda nimetatakse Malaisia päevaks. 7. augustil 1965 sõlmiti Singapuri proklamatsioon, millega Singapur arvati Malaisiast välja.

Mahathir Mohamad oli Barisan Nasionali eesotsas ja Malaisia peaministri ametis 22 aastat, 1981–2003. Tema valitsemisajal sai Malaisiast üks Aasia tiigreist. 1990. aastatel kasvas majandus hüppeliselt.^[6]

Haldusjaotus

Administratiivselt on Malaisia 13 osariigist ja kolmest liidualast koosnev föderatsioon. 11 osariiki ja kaks liiduala on Lääne-Malaisias Malai poolsaarel ning ülejäänud kaks osariiki ja üks liiduala Ida-Malaisias Kalimantani saarel. Iga osariik jaguneb ringkondadeks, mis omakorda jagunevad omavalitsusüksusteks (malai mukim). Sabahi ja Sarawaki osariik on jagatud jaotisteks (bahagian).

Malai poolsaarel asuvad Johori osariik, Kedahi osariik, Kelantani osariik, Melaka osariik, Negeri Sembilani osariik, Pahangi osariik, Peraki osariik, Perlise osariik, Pulau Pinangi osariik, Selangori osariik, Terengganu osariik, Kuala Lumpur ja Putrajaya. Kalimantani saarel asuvad Sabahi osariik, Sarawaki osariik ja Labuan.

Malaisia haldusjaotus

Rahvastik

Suuremad rahvusrühmad on malailased (50,4%), hiinlased (23,7%) ning põlisrahvad (11%) (2004. aasta seisuga). Malaisia ametlik riigikeel on malai keel, kuid laialdaselt kõneldakse ka inglise, hiina (sealhulgas kantoni ja hakka keelt ning Hokkieni murret) ja tamili keelt.

Malaisia põhiseadus tagab kõigile usuvabaduse, kuid sätestab islami "föderatsiooni religioonina". Moslemeid on Malaisia elanikest 2020. aasta seisuga 63,5%. Budiste on 18,7%, kristlasi 9,1% ja hinduiste 6,1%. 1,3% elanikest järgib taoismi, konfutsianismi ja teisi traditsioonilisi hiina religioone. 2,7% on uskmatud.

Vaata ka

• Malaisia jalgpallikoondis
• Lahad Datu konflikt
• Kommunistide ülestõus Malaisias (1968–1989)

Viited

1. https://unstats.un.org/unsd/demographic/products/dyb/dyb2012/Table03.pdf
2. "Department of Statistics Malaysia Official Portal". www.dosm.gov.my. Vaadatud 11. detsembril 2024.
3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
4. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
5. "Department of Statistics Malaysia Official Portal". www.dosm.gov.my. Vaadatud 11. detsembril 2024.
6. "Visionary, who nurtured an Asian 'tiger'". Hindustan Times Leadership Summit. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. märts 2008.

Välislingid

 Malaisia – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

 Malaisia – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus