Nimi "Nederland" ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda üleujutuste alla.[2]
Hollandis on konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös riiginõukoguga, valitsus vastutab generalstaatide (parlamendi) ees. Kuningas määrab ametisse ministrid, kohtunikud, provintside komissarid ja kolooniate kubernerid. Põhiseadus annab kuningale õiguse juhtida riigi välissuhteid ning sõlmida välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid nende hilisema kinnitamisega parlamendis. Kuningal on õigus kiita heaks või tagasi lükata parlamendi poolt heakskiidetud seaduste eelnõud. Ta võib ka parlamendi ennetähtaegselt laiali saata. Kuninga juures on spetsiaalne nõustamisorgan riiginõukogu, mille liikmed määrab ametisse kuningas, kes ise seda organit ka juhatab. Riiginõukogus vaadatakse varem kõik eelnõud läbi, olgu need siis kuninga või parlamendi esitatud, samuti kõik üldriiklikku juhtimist puudutavad normid.
Hollandi parlament asub Haagis ja koosneb kahest kojast. Ülemkojas ('esimene koda', Eerste Kamer) on 75 saadikut ja alamkojas ('teine koda', Tweede Kamer) on 150 liiget. Ülemkoja valivad provintside esindajad proportsionaalsel esindatusel. Alamkoda valitakse üldvalmistel iga nelja aasta tagant.
2012. aasta alguse seisuga elas Hollandis 16 730 348 inimest.[3] See teeb rahvastiku keskmiseks tiheduseks 484 in/km², kui üksnes maismaad arvestada. Pindalalt on Holland väiksem kui Eesti, aga rahvaarvult enam kui 10 korda suurem. Maailmas on Holland rahvastiku tiheduselt 14., kusjuures Euroopas jääb ta selles osas alla üksnes 4 kääbusriigile.
Iseseisvussõda venis pikale. Hispaania võitis selles enamiku lahinguid, aga lõpuks viis oma väed Hollandist välja. Hispaania pidas sel ajal sõdu mitmel pool maailmas, sealhulgas Inglismaa ja Portugaliga, ega saanud Hollandi vallutamisele keskenduda. Üldiselt sai Hispaania teisteski sõdades lüüa: Portugal kuulutas end 1640 iseseisvaks ja Inglismaa purustas 1588Võitmatu armaada. 1648 sõlmiti Münsteri rahu, millega Hispaania lõpuks tunnustas Hollandi iseseisvust. See oli osa Vestfaali rahust, mis lõpetas ühtlasi Kolmekümneaastase sõja.
Napoleoni sõdade ajal vallutas Napoleon I Hollandi ja muutis selle 1806 oma vasallriigiks (Hollandi Kuningriik), mida valitses tema noorem vend Louis Bonaparte. Kuna Louis püüdis riigi valitsejana lähtuda hollandlaste, mitte oma venna käskudest, liitis Napoleon 1810 Hollandi Prantsusmaaga.
Madalmaade ühendkuningriik lagunes pärast 1830. aasta Belgia revolutsiooni. Madalmaade kuningas Willem I keeldus Belgia riiki tunnistamast kuni 1839. aastani.
