PROFILBARU.COM

Moskva
vene	Москва
	Ülevalt paremalt päripäeva: Moskva Kremli Spasskaja torn, Moskva-City, Punane väljak, Vassili Blažennõi kirik, Moskva Suur Teater, Moskva Riiklik Ülikool, Lunastaja Kristuse kirik
	Moskva lipp Moskva vapp
	Pindala: 2511 km²
	Elanikke: 13 149 000 (2024)
	Koordinaadid: 55° 45′ N, 37° 37′ E

See artikkel räägib linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Moskva (täpsustus).

Moskva (vene keeles Москва [mask'va] ^ⓘ) on Venemaa pealinn.

Moskva on Venemaa Föderatsiooni 1. järgu haldusüksus (keskalluvusega linn). Moskva kuulub Keskföderaalringkonda. İstanbuli arvestamata on Moskva Euroopa suurim linn nii halduspiirides kui ka linnastus elavate inimeste arvult. Halduslikult kuulub Moskva linna alla ka Zelenogradi linn Moskvast 50 km loodes. Ümber Moskva linna asub Moskva oblast, mille mõned haldusasutused asuvad pealinnas. Moskva asub Moskva jõe ääres. Jõe järgi on linn saanud ka nime.^[2]

Kliima

Moskvas valitseb parasvöötme mõõdukalt mandriline kliima. Tugevat pakast ja lõõmavat kuumust esineb harva, kuid kõrvalekaldeid normist tihti.

Aasta keskmine temperatuur on +5,7 °C. Kõige kuumemad kuud on juuli (+19,2 °C) ja juuni (+17,1 °C), kõige jahedamad kuud veebruar (−6,8 °C) ja jaanuar (−6,5 °C). Kõige kõrgemad temperatuurid on mõõdetud juulis (+38,2 °C) ja augustis (+37,3 °C), aga isegi veebruaris ja jaanuaris on täheldatud vastavalt +8,6 °C ja +8,3 °C. Kõige madalamad absoluutsed temperatuurid on mõõdetud jaanuaris (−42,1 °C) ja veebruaris (−38,2 °C). Kõige kõrgemad absoluutsed miinimumid on mõõdetud juulis (+1,3 °C) ja augustis (−1,2 °C).^[3]

Aastas sajab keskmiselt 707 mm sademeid. Kõige rohkem tuleb sademeid juulis (85 mm) ja augustis (82 mm), kõige vähem märtsis (35 mm) ja aprillis (37 mm).^[3]

Aastas paistab päike keskmiselt 1731 tundi, kõige rohkem juunis (279 tundi) ja juulis (271 tundi), kõige vähem detsembris (18 tundi) ja novembris (32 tundi).

Aasta keskmine tuulekiirus on 1,4 m/s ja aasta keskmine õhuniiskus on 78%.

Rahvastik

Aasta	Elanikke
1400	40 000
1638	200 000
1738	138 400
1811	270 200
1840	349 100
1897*	1 038 600
1912	1 617 157
1920*	1 027 300

Aasta	Elanikke
1926*	2 101 200^[4]
1939*	4 609 200
1959*	5 046 000
1970*	7 063 000
1979*	8 072 000
1989*	8 769 000
2002*	10 126 500
2010*	11 514 300
2018*	12 500 123^[5]

Haldusjaotus

Pikemalt artiklites Moskva haldusjaotus ja Kohalik omavalitsus Moskvas

Moskva on jagatud 12 haldusringkonnaks (административный округ), mis jagunevad munitsipaalringkondadeks (муниципальный округ).

Transport

Film liiklusest ja tegevusest Tverskaja tänaval 1896. aasta mais

Moskva on Venemaa peamine transpordisõlm.

Raudteetransport

Moskvas on 10 raudteejaama:

Lennujaamad

Moskva territooriumil asub rahvusvaheline Vnukovo lennujaam. Moskva lähistel asuvad järgmised lennujaamad::

Linnatransport

Moskvas on umbes 700 bussiliini, 104 trollibussiliini, 46 trammiliini. Sõidavad ka liinitaksod.

Moskvas töötab Venemaa suurim metroo, samuti monorelss. Mööda Moskva jõge käivad praamid, mis peatuvad jõesadamates.

Haridus

Moskvas asub hulk suuri ülikoole, sealhulgas Moskva Riiklik Ülikool. Paljud eesti kultuuritegelased on õppinud Tšaikovski-nimelises Moskva Riiklikus Konservatooriumis ja Ülevenemaalises Riiklikus Kinematograafia Instituudis.

Moskvas asuvad Venemaa suurimad raamatukogud, sealhulgas suurim Venemaa Riiklik raamatukogu ja Venemaa Riiklik Väliskirjanduse raamatukogu.

Ajalugu

Linna esmamainimise ajaks loetakse aastat 1147^[6] (Baj 6655. aastal), kui Kiievi suurvürst Juri Dolgoruki pärast piirkonna vallutamist Novgorodi vürstiriigilt kutsus sinna oma venna, Severski vürsti Svjatoslav Vladimirovitši kohtumisele, et tähistada nende Moskva ja Smolenski kandis korraldatud edukat sõjakäiku. 1156 alustati Moskva ja Neglinnaja jõe ühinemiskohale Borovitski kõrgendikule linnuse ehitamist, millest kujunes välja Moskva vürstide residents Moskva Kreml. Vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud Moskva asustatud punktina suurt tähendust ning oli vaid üks kindlustatud punktidest Suzdali vürstiriigis, mida juhtisid suurvürsti asehaldurid.

1238 vallutasid linna tatarlased, kes rüüstasid linna ja põletasid lõpuks maha, aga vürsti Vladimir Jurjevitši viisid vangi ja hiljem tapsid. Sellest rääkides nimetab kroonika Moskva "kirikuid, kloostreid ja külasid", mis näitab, et linn oli juba siis suur ja tähtis.

Moskva vürstiriik tekkis 13. sajandil. Tavaliselt nimetatakse esimeseks Moskva vürstiks Aleksander Nevski nooremat poega Daniil Aleksandrovitši, sest just temast sai alguse dünastia, mis valitses algul Moskva vürstiriiki ja pärast kogu Venemaad.

1325 tõi Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit Pjotr oma residentsi Vladimirist Moskvasse üle. Sellest ajast peale sai Moskva tähtsaks õigeusu keskuseks.

1365 toimus Moskvas hävitav tulekahju. Pärast seda otsustas Moskva suurvürst Dmitri Donskoi Moskva Kremli taastada kiviehitisena. Kreml taastati väga kiiresti, juba aastail 1367–1368, ja ühtlasi laiendati selle pindala. Siis ehitati ka kivisild üle Neglinka.

Pärast seda, kui Dmitri Donskoi oli võitnud tatarlasi 1378 Voža jõe lahingus ja 1380 Kulikovo lahingus, vallutas khaan Tohtamõš 1382 Moskva, rüüstas seda uuesti ja põletas paljaks. Dmitri nõustus taas Kuldhordile andamit maksma. Kuid Moskva tähtsus suurenes järjest ka ilmalikus mõttes, sest Moskva juhtis Venemaa vastupanu Kuldhordile ja võitlust mongoli-tatari ikkega.

Moskva sai Vene riigi pealinnaks Ivan III ajal. Aastal 1712 viidi Venemaa pealinn Peterburi. Moskvast sai 18. märtsil^[viide?] 1918 Vene SFNV pealinn ja 1922. aastal Nõukogude Liidu pealinn. II maailmasõja ajal evakueeriti valitsus ja välissaatkonnad asenduspealinna Kuibõševi.

Moskva linnapea on Sergei Sobjanin. 1992–2010 oli linnapea Juri Lužkov.

2011. aastal kiideti heaks Moskva uued piirid, mille tagajärjel peab Moskva suurenema viie aastaga 160 000 ha võrra ehk 2,5 korda ning ulatuma Kaluga oblasti piirini.^[7]^[8]^[9]