Enamasti diagnoositakse Alzheimeri tõbi üle 65-aastastel[3], kuigi haruldasem varajane Alzheimeri tõbi võib esineda palju nooremas eas. 2006. aastal põdes Alzheimeri tõbe maailmas 26,6 miljonit inimest. Prognoositakse, et 2050. aastaks põeb maailmas iga 85. inimene Alzheimeri tõbe.[4]
Kuigi Alzheimeri tõbi on igal inimesel erineva iseloomuga, on sel haigusel palju ühiseid sümptomeid.[6] Esimesi sümptomeid peetakse sageli ekslikult eaga kaasnevateks vaevusteks või stressi ilminguteks.[7] Kõige tunnustatum varajane sümptom on meeldejätmisvõimetus (näiteks on raske meenutada hiljuti nähtut). Kui tekib Alzheimeri tõve kahtlus, siis diagnoosi kinnitatakse tavaliselt käitumishinnangutega ja kognitiivsete testidega; sageli järgneb võimaluse korral ajuskaneering.[8]
Haiguse süvenedes tekivad muu hulgas orienteerumatus, ärrituvus ja agressiivsus, meeleolu kõikumised, keelevõime halvenemine, pikaajalise mälu kaotus ning meelte nõrgenemine, mis tingib patsiendi enesessetõmbumise.[7][9] Keha funktsioonid nõrgenevad, mis põhjustab lõpuks surma.[10] Konkreetse patsiendi prognoos on keeruline, sest haiguse kestus varieerub. Alzheimeri tõbi kulgeb määramata aja latentselt ning võib aastaid progresseeruda, ilma et seda diagnoosimataks. Pärast diagnoosimist on patsiendil jäänud elada keskmiselt umbes seitse aastat.[11] Alla 3% haigetest elab pärast diagnoosi panemist üle 14 aasta.[12]
Haiguse kulg jaguneb neljaks staadiumiks, mille jooksul kognitiivsed ja funktsionaalsed häired süvenevad.
Esimesed sümptomid pannakse sageli ekslikult vananemise või stressi arvele.[7] Põhjalikul neuropsühholoogilisel testimisel on võimalik leida kergeid kognitiivseid raskusi kuni kaheksa aastat enne, kui on võimalik kliiniliselt diagnoosida Alzheimeri tõve.[13] Need varajased sümptomid võivad häirida keerukamaid igapäevatoiminguid.[14] Märkimisväärseim vaevus on mälukaotus, mis ilmneb raskuses meenutada hiljuti teada saadud asju ja võimetuses omandada uut infot.[13][15]
Alzheimeri tõve varajases staadiumis võib olla kergeid raskusi ka tähelepanu, planeerimise, paindlikkuse ja abstraktse mõtlemisega ning semantilise mälu (tähenduste ning mõistetevaheliste suhete mälu) halvenemist.[13] Võib esineda apaatia, mis jääbki haiguse kogu kulu jooksul kõige püsivamaks neuropsühhiaatriliseks sümptomiks.[16] Haiguse eelkliinilist staadiumi on nimetatud ka kergeks kognitiivseks häireks,[15] kuid puudub üksmeel selles, kas tegu peaks olema eraldi diagnoosiga või lihtsalt Alzheimeri tõve esimese astmega.[17]
Kerge staadium
Õppimisvõime ja mälu halvenedes pannakse Alzheimeri haigetele lõpuks lõplik diagnoos. Väikesel osal neist on mäluhäiretest suuremaks vaevuseks keelevõime, tähelepanu, planeerimise, taju (agnoosia) või liigutuste tegemise võime (apraksia) halvenemine.[18] Alzheimeri tõbi ei kahjusta kõiki mäluvõimeid võrdselt. Pikaajaline mälu varasema elu kohta (episoodiline mälu) ja õpitud faktide kohta (semantiline mälu) ning implitsiitne mälu (keha mälu, näiteks kuidas noa ja kahvliga süüa) kahjustuvad vähem kui uute faktide meeldejätmise ja meenutamise võime.
[19][20]
Probleemid keelega ilmnevad enamasti sõnavara vähenemises ja sõnade väiksemas käepärasuses, mis toob kaasa suulise ja kirjaliku kõne üldise vaesustumise.[18][21] Sel staadiumil on haige tavaliselt võimeline lihtsamaid mõtteid korralikult edasi andma.[18][21][22]Peenmotoorsete tegevuste (näiteks kirjutamine, joonistamine, riietumine) võib esineda koordinatsiooni- ja planeerimisraskusi (apraksia), kuid tavaliselt jäävad need märkamatuks.[18] Haiguse süvenedes teevad haiged tavaliselt paljusid asju endiselt iseseisvalt, kuid nad võivad vajada abi kognitiivselt nõudlike tegevuste juures.[18]
Keskmise raskusastmega staadium
Haiguse süvenedes kaob lõpuks haigete iseseisvus, nii et nad pole võimelised sooritama kõige tavalisemaidki igapäevatoiminguid.[18] Võimetuse tõttu sõnu meenutada tekivad sagedased ebaõiged sõnaasendused (parafraasiad). Ka kirjutamis- ja lugemisoskus aina halvenevad.[18][22] Haiguse süvenedes halveneb keerukate tegevuste koordinatsioon, näiteks suureneb kukkumisoht.[18] Mälu halveneb veelgi ja haige ei pruugi oma lähedasi sugulasi ära tunda.[18] Halveneb ka pikaajaline mälu, mis varasemates staadiumides säilis.[18]
Rohkem hakkavad ilmnema käitumuslikud ja neuropsühhiaatrilised muutused. Tavalised ilmingud on uitamine, ärrituvus ja emotsionaalne labiilsus, mis ilmneb nutus, ettekavatsemata agressiivsushoogudes ja vastupanus hooldamisele.[18]
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.
Ravi ja ennetamine
Praegu kasutatavatel ravivõtetel on väike sümptomaatiline efekt. Pole olemas haiguse progresseerumist peatavat ega aeglustavat ravi. 2008. aastaks oli tehtud üle 500 kliinilise katse Alzheimeri tõve ravi leidmiseks, kuid polnud teada, kas mõni neist invasiivsetest võtetest annab lootust.[23]
Et Alzheimeri tõbi ei ole ravitav ja on degeneratiivne, siis on väga suur tähtsus patsientide hooldamisel. Peamiseks hooldajaks on sageli abikaasa või lähedane sugulane.[25] Alzheimeri tõbi paneb hooldaja õlule suure koorma (vt Nõdrameelse hooldamine). Sellel võivad olla hooldaja elule rasked sotsiaalsed, psühholoogilised, füüsilised ja majanduslikud tagajärjed.[26][27][28]Arenenud riikides on Alzheimeri tõbi ühiskonnale üks kulukamaid haigusi.[29][30]
Viited
↑Berchtold NC, Cotman CW (1998). "Evolution in the conceptualization of dementia and Alzheimer's disease: Greco-Roman period to the 1960s". Neurobiology of Aging. 19 (3): 173–189. DOI:10.1016/S0197-4580(98)00052-9. ISSN0197-4580. PMID9661992.
↑Tiraboschi P, Hansen LA, Thal LJ, Corey-Bloom J (juuni 2004). "The importance of neuritic plaques and tangles to the development and evolution of AD". Neurology. 62 (11): 1984–9. PMID15184601.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ 7,07,17,2Waldemar G, Dubois B, Emre M; et al. (jaanuar 2007). "Recommendations for the diagnosis and management of Alzheimer's disease and other disorders associated with dementia: EFNS guideline". Eur J Neurol. 14 (1): e1–26. DOI:10.1111/j.1468-1331.2006.01605.x. PMID17222085. {{cite journal}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |author= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑Mölsä PK, Marttila RJ, Rinne UK (august 1986). "Survival and cause of death in Alzheimer's disease and multi-infarct dementia". Acta Neurol Scand. 74 (2): 103–7. DOI:10.1111/j.1600-0404.1986.tb04634.x. PMID3776457.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑Mölsä PK, Marttila RJ, Rinne UK (märts 1995). "Long-term survival and predictors of mortality in Alzheimer's disease and multi-infarct dementia". ActaNeurol Scand. 91 (3): 159–64. PMID7793228.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑Nygård L (2003). "Instrumental activities of daily living: a stepping-stone towards Alzheimer's disease diagnosis in subjects with mildcognitive impairment?". Acta Neurol Scand. Suppl (179): 42–6. DOI:10.1034/j.1600-0404.107.s179.8.x. PMID12603250.
↑ 15,015,1Arnáiz E, Almkvist O (2003). "Neuropsychological features of mild cognitive impairment and preclinical Alzheimer's disease". Acta Neurol. Scand., Suppl. 179: 34–41. DOI:10.1034/j.1600-0404.107.s179.7.x. PMID12603249.
↑Petersen RC (veebruar 2007). "The current status of mild cognitive impairment—what do we tell our patients?". Nat Clin Pract Neurol. 3 (2): 60–1. DOI:10.1038/ncpneuro0402. PMID17279076.
↑Carlesimo GA, Oscar-Berman M (juuni 1992). "Memory deficits in Alzheimer's patients: a comprehensive review". Neuropsychol Rev. 3 (2): 119–69. DOI:10.1007/BF01108841. PMID1300219.
↑Jelicic M, Bonebakker AE, Bonke B (1995). "Implicit memory performance of patients with Alzheimer's disease: a brief review". International Psychogeriatrics. 7 (3): 385–392. DOI:10.1017/S1041610295002134. PMID8821346.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ 21,021,1Taler V, Phillips NA (juuli 2008). "Language performance in Alzheimer's disease and mild cognitive impairment: a comparative review". J Clin Exp Neuropsychol. 30 (5): 501–56. DOI:10.1080/13803390701550128. PMID1856925.
↑Bonin-Guillaume S, Zekry D, Giacobini E, Gold G, Michel JP (jaanuar 2005). "Impact économique de la démence (English: The economical impact of dementia)". Presse Med (French). 34 (1): 35–41. ISSN0755-4982. PMID15685097.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
↑Meek PD, McKeithan K, Schumock GT (1998). "Economic considerations in Alzheimer's disease". Pharmacotherapy. 18 (2 Pt 2): 68–73, discussion 79–82. PMID9543467.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
