Tõenäoliselt on see kõige laiemalt kasutatav kliimaklassifikatsioon maailmas. Seda on edasi arendanud Köppeni õpilased Geiger ja Pohl. Köppeni süsteemi eeliseks on objektiivsus: iga kliimatüüp on määratletud kas sademete hulga või õhutemperatuuri järgi. Igale kliimatüübile vastab kuni kolmetäheline kood. Kõige üldisemalt liigitatakse kliimatüübid viide gruppi: A, B, C, D või E.
Viis kliimatüüpi
Köppeni-Geigeri klimmaklassifikatsiooni järgi uuendatud maailma kliimakaart[1]
Kõige soojema kuu keskmine temperatuur on alla +10 °C
Selles kliimavöötmes ei esine tõelist suve
Grupid A, C, D ja E on defineeritud keskmise temperatuuri alusel, ainsana on B defineeritud sademete ja aurumise suhte alusel. Gruppidel A, C ja D on piisavalt metsadele ja rohumaadele vajalikku soojust ja sademeid. Peale nende tuuakse eraldi kliimatüübina välja H ehk mäestikukliima, selles kliimavöötmes muutub kliima väga kiiresti seoses kõrgusvööndilisusega.
Need viis kliimatüüpi jaotatakse 12 gruppi järgmiste koodidega:
Eespool kirjeldatud tähtkoodide kombineerimisel saame järgmised kliimatüübid:
Af – troopilise vihmametsa kliima, kõige kuivema kuu sademetehulk ületab 60 mm
Am – Af tüübi mussoonvariant, kõige kuivema kuu sademetehulk on alla 60 mm; selgelt eristuv põuaperiood
Aw – savannikliima, vähemalt ühe kuu sademetehulk on alla 60 mm; selgelt eristuv põuaperiood
BS – stepikliima, tavaliselt asetseb kõrbete ning A-, C- ja D-grupi vahel
BW – kõrb, kuiv kliima, aastane sademetehulk jääb alla 400 mm
Cf – pehme niiske kliima kuiva hooajata, kõige kuivema kuu keskmine sademetehulk ületab 30 mm
Cw – pehme niiske kliima kuiva talvega, sademeterohkeima kuu sademetehulk ületab vähemalt kümnekordselt sademetevaeseima kuu sademetehulga
Cs – pehme niiske kliima kuiva suvega, kõige kuivema kuu sademetehulk on alla 30 mm. Sademeterohkeima kuu sademetehulk ületab vähemalt kolmekordselt sademetevaeseima kuu sademetehulga.
Df – niiske talv lumise metsaga, kuiva hooaega pole
