Senatisse kuulub 100 liiget, keda nimetatakse senaatoriteks.
Senatisse valitakse kuueks aastaks igast osariigist kaks esindajat. Territooriumid, millel pole osariigi staatust, (näiteks Columbia ringkond ja Puerto Rico) esindajaid ei vali. Valimised on enamusvalimised. Iga kahe aasta järel valitakse ümber umbes kolmandik senati liikmetest. Korraga valitakse igast osariigist ainult üks senaator ning valituks osutub enim hääli saanud kandidaat. Kandidaat peab olema vähemalt viimased 9 aastat olnud Ameerika Ühendriikide kodanik ja vähemalt 30-aastane. Kandidaadid peavad lisaks olema alalised elanikud osariigis, kus nad kandideerivad.
Senati valimise põhimõtted ja tema ülesanded on kirjas põhiseaduse esimeses peatükis. Esimene senati koosseis kogunes aastal 1789, kaks aastat pärast põhiseaduse vastuvõtmist.
Esialgu nägi põhiseadus ette, et senaatorid valib osariigi seadusandlik kogu, kuid 1913. aastal jõustunud 17. parandusega anti rahvale otsene valimisõigus. Valimised toimuvad paarisarvulistel aastatel novembri esimesele esmaspäevale järgneval teisipäeval.
Seni viimased senativalimised peeti 5. novembril 2024 ja eelmised toimusid 8. novembril 2022.
Senati presidendiks on Ameerika Ühendriikide asepresident, kuid ta ei ole senaator ja tal ei ole hääleõigust, välja arvatud juhul, kui hääled jagunevad võrdselt. Senat valib aseesimehe (president pro tempore), kellel on õigus juhatada istungeid siis, kui asepresidenti ei ole kohal. Enamasti aga juhatab istungeid mõni muu enamusparteisse kuuluvatest senaatoritest. Alates 1890. aastast on aseesimeheks tavaliselt alati olnud enamuspartei kõige pikema ametiajaga senaator. Praegu on senati aseesimeheks demokraat Patty Murray, kes on olnud senaator alates 1993. aastast.
Senatil on ainuõigus mõista kohut kõrgemate riigiametnike üle. Kui kohtu all on Ameerika Ühendriikide president, asendab asepresidenti eesistuja kohal ülemkohtunik.
Seaduseelnõu peavad vastu võtma nii Esindajatekoda kui ka senat. Seadusi võivad algatada mõlemad kojad. Maksudega seotud eelnõusid senat algatada ei saa, kuid ta võib Esindajatekoja algatatud eelnõude puhul parandusettepanekuid teha. Senat kinnitab ametisse ministrid ning föderaalametnikud, sealhulgas kohtunikud, ning ratifitseerib välislepingud.
Senaatori aastapalk on alates 2009. aastast olnud 174 000 dollarit.[1]
Praegune koosseis
Senati parteiline koosseis
Senati parteiline koosseis on alates 3. jaanuarist 2021 järgmine:
