Metskalkun

Metskalkun
Isane metskalkun
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Kanalised Galliformes
Sugukond	Kalkunlased Meleagridae
Perekond	Kalkun Meleagris
Liik	Metskalkun
Binaarne nimetus
Meleagris gallopavo Linnaeus (1758)
Levikukaart (punasega)

Metskalkun (Meleagris gallopavo) on maailma suurim ja raskeim kanaline, kuuludes Põhja-Ameerika faunasse. Ta kuulub kodustatud kalkuniga samasse liiki.

Toitumine

Metskalkunid on omnivoorid. Nende toiduks on puuvõrsed, putukad, marjad, seemned ja ka kahepaiksed.

Kalkunipopulatsioonid võivad kasvada väga suureks ja tihedaks nende võime tõttu süüa eri päeva osadel erinevaid toite.

Eluviis ja paaritumine

Metskalkuni munadega pesa

Metskalkunid on polügaamsed, paaritudes võimalikult paljude emastega. Paaritumine kestab märtsist aprillini. See kõik toimub veel siis, kui linnud on parvena talvituspaikades. Kui paaritumine on läbi, otsivad emased endale sobiva pesakoha. Pesad on madalad lohud maapinnas, täidetud peenikeste puuokstega. Mune on harilikult 10–14, tavaliselt munetakse 1 päevas. Välja hautakse need vähemalt 28 päevaga.

Emane metskalkun poegadega

Pojad on algul kollakad, pruunide triipudega. Hiljem omandavad need kalkunitele omase läikivmusta tooni.

Arvukus

Metskalkunite arvukus on alates 20. sajandist pidevalt kasvanud.