Niels Bohr

Niels Bohr
Niels Henrik David Bohr (1922)
Sündinud	7. oktoober 1885
Surnud	18. november 1962 (77-aastaselt)
Rahvus	juut
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	füüsika
Tunnustus	Nobeli füüsikaauhind (1922)

Niels Bohri vapp

Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli Taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Ta pälvis 1922. aastal Nobeli füüsikaauhinna.

Elulugu

Niels Bohri isa Christian Bohr oli Kopenhaageni ülikooli füsioloogiaprofessor, ema Ellen Adler Bohr oli pärit jõukast juudi suguvõsast, mis tegutses Taanis panganduses ja parlamendis. Nielsil oli vanem õde Jenny Bohr ja kaks aastat noorem vend Harald Bohr.

Noorena harrastasid mõlemad vennad jalgpalli. Harald Bohr mängis koguni Taani jalgpallikoondises 1908. aasta suveolümpiamängudel ja pälvis seal hõbemedali. Nad mängisid sageli ühes meeskonnas, kusjuures Niels oli väravavaht.

Bohr abiellus 1912 Margrethe Nørlundiga, kellega oli tutvunud 1910. Üks nende poegadest Aage Niels Bohr sai tuntud füüsikuks, nobelistiks. Kokku sündis sellest abielust kuus poega, kellest üks suri lapsena meningiiti ja vanim uppus paadisõiduõnnetuses. Ülejäänud pojad olid Hans Henrik (arst), Erik (keemik) ja Ernest (jurist).

Niels Bohr õppis Kopenhaageni ülikoolis alates 1903. aastast füüsikat ja kaitses 1911. aastal doktoriväitekirja. Esialgu õppis ta filosoofiat ja matemaatikat, aga 1905 võitis ta Taani Teaduste Akadeemia korraldatud teadustööde konkursi. Bohr uuris seal pindpinevust, kasutades oma isa laborit, mis oli talle tuttav juba lapsepõlvest saadik. Edu sellel konkursil mõjutas Bohri loobuma filosoofiaõpingutest ja pühenduma füüsikale.

1912 kolis ta Inglismaale ja töötas koos füüsiku Ernest Rutherfordiga, püüdes tuvastada, mida aatomid endast kujutavad. Bohri katsed näitasid, et aatomi keskmes on tuum ja kindlal kaugusel sellest tiirlevad elektronid, nagu planeedid tiirlevad kindlatel orbiitidel ümber päikese. Ta lõi 1913. aastal aatomi esialgse kvantteooria (Bohri aatomiteooria).

1916 tuli Bohr Kopenhaagenisse tagasi ja hakkas tööle teoreetilise füüsika õppetoolis ametikohal, mis just tema jaoks loodi. 1918 asutas ta ülikoolis teoreetilise füüsika instituudi, mida ta hiljem juhtis.

Bohrilt pärineb komplementaarsusprintsiip. Selle järgi võib objekte uurida nii, nagu neil oleks mitu teineteist välistavat omadust. Näiteks valgust võib uurida nii, nagu see koosneks osakestest, ja nii, nagu see oleks laine – omadused, mis pealtnäha tunduvad teineteist välistavat.

II maailmasõja ajal aitas Bohr leida juudi rahvusest teadlastele tööd, et päästa neid holokaustist. Tal endal õnnestus Taanist 1943. aasta septembris Rootsi ja Suurbritannia kaudu USA-sse põgeneda.

USA-s New Mexicos Los Alamoses hakkas ta töötama tuumapommi kallal Manhattani projektis, kuid selle pommi potentsiaalne hävitusvõime kohutas teda niivõrd, et ülejäänud osa elust pühendas ta tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise propageerimisele. 1957 pälvis Bohr esimesena auhinna "Aatomid rahu eest" (viimasena pälvis selle tema poeg Aage).

1954 aitas Bohr asutada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, mis on suunatud tuumaenergia rahumeelsele kasutamisele.

Elevandi orden

1947 pälvis Bohr Elevandi ordeni. See antakse tavaliselt kõrgaadlikele ja tipp-poliitikutele, Bohr ja Tycho Brahe (1578) on ühed vähestest eranditest. 2012. aastal kuulus ordusse 75 inimest, neist 74 olid kõrgaadlikud ja poliitikud.

Elevandi ordeni saamine tähendas ühtlasi aadliseisusse tõstmist, millega seoses Bohr pidi saama oma vapi. Bohr kujundas oma vapi ise. Sellel on kujutatud yin ja yang ning ladinakeelne moto "Contraria sunt complementa" ('Vastandid täiendavad teineteist').

Tunnustus

• 1921 – Hughesi medal
• 1922 – Nobeli füüsikaauhind
• 1926 – Franklini medal
• 1926 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks
• 1926 – valiti Baieri Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks
• 1930 – Max Plancki medal
• 1940 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks
• 1946 – valiti Uus-Meremaa Kuningliku Seltsi välisliikmeks
• 1947 – Elevandi orden
• 1950 – valiti Jaapani Akadeemia välisliikmeks

Mälestuse jäädvustamine

Niels Bohri järgi on nimetatud asteroid 3948 Bohr.

Perioodilisustabeli element number 107, bohrium, on nimetuse saanud Niels Bohri järgi. Teine keemiline element hafnium (number 72) on nimetatud Bohri kodulinna Kopenhaageni järgi, sest Bohr ennustas selle omadusi.

Bohri aatomimudeli avaldamise 50. aastapäeva puhuks laskis Taani Post 21. novembril 1963 välja postmargi, millel oli kujutatud Bohri, vesiniku aatomit ja valemit, mis kirjeldab kahe vesiniku aatomi tuuma ümber tiirleva elektroni energiataseme erinevust: ${\displaystyle h\nu =\epsilon _{2}-\epsilon _{1}\,}$. Bohri 100. sünniaastapäeva puhuks laskis Taani Post välja postmargi, millel oli kujutatud Bohr koos abikaasaga.

1997. aastal laskis Taani Riigipank välja 500 Taani krooni väärtusega paberrahatähe, millel oli kujutatud Bohr piipu suitsetamas.

Isiklikku

Tema poeg Aage Niels Bohr pälvis 1975. aastal Nobeli füüsikaauhinna.

Raamatud

• "Filosoofilised mõtted" autor Niels Bohr, tõlkinud Piret Kuusk ja Laurits Leedjärv. Ilmamaa 2017 ISBN 9789985775875

Vaata ka

• Bohri raadius

Välislingid

• Niels Bohr Nobeli auhinna lehel