Meningiit on ajukelmepõletik, mida võivad tekitada viirused (sh HI-viirus, mumpsiviirus, tsütomegaloviirus, puukentsefaliit), bakterid (nt meningokokk, haemofilus influenzae), seened ja algloomad. Haigus levib otsesel kontaktil, vere kaudu ja ka piisknakkusena. Kui haigustekitajad satuvad ajukelmetele, kujuneb neis põletikuline turse ning häirub närviimpulsside edasikandumine.
Haiguse tundemärkideks on peavalu, palavik, iiveldus, kuklakangestus, valguskartus, teadvuse häired. Haigusnähud kujunevad tavaliselt 24 tunni jooksul; neile võivad eelneda külmetuse sümptomid.
Bakteriaalset meningiiti ravitakse antibiootikumidega, viirusliku meningiidi puhul rakendatakse üldtugevdavat ja põletikuvastast ravi.
Umbes kümnendikul juhtudest lõpeb haigus surmaga, eriti nõrgenenud immuunsüsteemiga haigete puhul.
Haiguse ennetamisel on tähtis osa hügieenireeglite täitmisel.
