Ameerika Filosoofiaselts

Ameerika Filosoofiaseltsi asutaja ja esimene president Benjamin Franklin
Philosophical Hall Philadelphias, Ameerika Filosoofiaseltsi esindushoone idafassaad. Üle tee peaaegu vastas asub Library Hall
Philosophical Halli läänefassaad. Siit läbi pargi mõnikümmend meetrit lääne suunas jääb UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Vabaduse Palee
Vaade Fifth Streeti ja Chestnut Streeti nurgalahendusele (1919. a). Philosophical Hall jääb Old City Hallist (nurgapealne maja) vasakule (pildil maja ees hobutramm). Vabaduse Palee jääb Old City Hallist paremale (torniga hoone pildi servas)
APSi liige (1780) Thomas Jefferson. Jefferson valiti 3. märtsil 1797 APSi presidendiks, järgmisel päeval USA asepresidendiks[1]
USA tolle aja tähtsamaid raamatukogusid Library Company of Philadelphia (1800. aasta paiku). Hoone projekti autor on William Thornton (1789), kes mõned aastad hiljem (1793) võidab prestiižse Kapitooliumi hoone projektikonkursi
Library Hall, Ameerika Filosoofiaseltsi raamatukogu (ehitati 19571959), mille fassaad jäljendab originaalilähedaselt omaaegset William Thorntoni autorilahendust
APSi välisliige (1787) William Thornton, Briti ja USA arhitekt, arst, kunstnik ja leiutaja; Library Halli projekteerija

Ameerika Filosoofiaselts (inglise keeles American Philosophical Society, lühend APS) on rahvusvahelise mainega õpetatud selts Ameerika Ühendriikides.

Ameerika Filosoofiaselts asutati 1743. aastal Philadelphias. See on vanim õpetatud selts Ameerika Ühendriikides. 270-aastase tegutsemissaja jooksul on filosoofiaselts mänginud olulist rolli ameerika kultuuri- ja vaimuelus.

APS erineb teistest teadusühingutest sellega, et liikmeteks valitakse lisaks juhtivatele teadlastele väga erinevatelt teadusdistsipliinidelt ka loomeinimesi, poliitikuid, erinevate kutsealade tipptegijaid ning avaliku ja erasektori arvamusliidreid.

Ajalugu

Kaks aastat pärast Benjamin Franklini poolt Philadelphias kooli rajamist (1740) – millest kujunes varsti kolledž ja hiljem Pennsylvania Ülikool – asutati samas linnas Franklini eestvedamisel õpetatud selts Philosophical Society. Eesmärgiks püstitati "edendada kasulikke teadmisi" loodus- ja humanitaarteadustes.

Sel ajal, kui Benjamin Franklin ja tema sõbrad otsustasid asutada Philosophical Society (1743), uurisid nad tundma loodusmaailma ja selle seaduspärasusi ning nimetasid end loodusfilosoofideks (natural philosophers). Tänapäeva vaatevinklist vaadatuna nimetataks neid teadlasteks. Aga seltsi nimesse jäi "philosophical" alles.[2]

1740. aastatel seltsi tegevus soikus, kuid 1767. aastast hakkas taas elavnema. 1769. aastal Philosophical Society ühines ühinguga American Society for Promoting Useful Knowledge. Ühinemise tulemusena valiti seltsile ka uus nimi: "American Philosophical Society Held at Philadelphia for Promoting Useful Knowledge". Kuid käibele läks nimest lühem versioon "American Philosophical Society" – see ongi seltsi tänane ametlik nimi.

Kuigi olles eraorganisatsioon, täitis Ameerika Filosoofiaselts umbes aastani 1840 paljusid rahvusliku teaduste akadeemia ja rahvusraamatukogu ning muuseumi funktsioone. (Näiteks NAS kui riiklik teaduste akadeemia asutati alles 1869. aastal)

19. sajandi teises pooles olid APSi eelishuvid seotud ameerika paleontoloogia, geoloogia, astronoomiliste ja meteoroloogiliste vaatlustega, samuti India rahvaste etnoloogiaga.

Liikmeskond

Ameerika Filosoofiaseltsil oli 2013. aasta aprilli seisuga 1019 liiget, sealhulgas 884 residentset liiget ja 175 välismaist liiget.

Seltsi varasemate liikmete seas on olnud arvukalt USA rajajaid (Founding Fathers of the United States) ja teisi väljapaistvaid poliitikuid, ametnikke, mõtlejaid ja sõjakangelasi, sealhulgas George Washington (valitud seltsi liikmeks aastal 1780), John Adams (1780), Thomas Jefferson (1780), Alexander Hamilton (1780), James McHenry (1785), Thomas Paine (1785), Owen Biddle, Benjamin Rush, James Madison (1785), Michael Hillegas, John Marshall, John Andrews (1786) ja Nicholas Biddle (1813), samuti Ameerika Iseseisvussõjas ameeriklaste vabaduse eest võidelnud välismaalased Gilbert du Motier, Marquis de Lafayette (1781), Friedrich Wilhelm von Steuben (1780) ja Tadeusz Kościuszko (1785).

Hilisemate liikmete seas on olnud silmapaistvaid teadlasi ja leidureid, teiste seas Alexander von Humboldt, Robert Fulton, Carl Friedrich Gauss, Charles Darwin, James Clerk Maxwell, Louis Pasteur, Alexander Graham Bell, Thomas Edison, Nikola Tesla, Margaret Mead, J. Robert Oppenheimer ja Willard Van Orman Quine.

Tuntumaid praeguseid liikmeid on Stephen Hawking, Edward Osborne Wilson, Noam Chomsky ja Roger Penrose.

Liikmete hulgas on olnud üle 200 Nobeli auhinna laureaadi, sealhulgas Albert Einstein, kaks Nobeli auhinda saanud Marie Curie, Linus Pauling ja John Bardeen ning rahuauhinna laureaadid Theodore Roosevelt, Fridtjof Nansen, Nicholas Murray Butler, George Catlett Marshall, Ralph Bunche, Nelson Mandela, Frederik Willem de Klerk, James Earl Carter ja Albert A. Gore.

USA presidente on teisigi lisaks eespool mainitutele, kes on pälvinud Ameerika Filosoofiaseltsi liikmestaatuse – John Quincy Adams, Ulysses Simpson Grant, William Howard Taft ja Woodrow Wilson.

Ameerika Filosoofiaseltsi presidendid

Benjamin Franklin oli Ameerika Filosoofiaseltsi esimene president (kuni oma surmani 1790).

Thomas Jefferson juhtis presidendina APSi tööd 18 aastat 1797–1815[1], seejuures aastail 1801–1809 oli ta ühtlasi ka Ameerika Ühendriikide kolmas president.

Aastal 1987 valiti APSi presidendiks psühholoog Eliot Stellar, kes oli ametis kuni oma surmani 1993. aastal.

Praegu juhib Ameerika Filosoofiaseltsi kirurgiateadlane Clyde F. Barker, kes valiti presidendiametisse ka teiseks ametiajaks (2014–2017). Barker vahetas 2011. aastal sellel postil välja surma läbi lahkunud Baruch Samuel Blumbergi, kes valiti ametisse 2005. aastal.

Blumbergi eelkäija APSi presidenditoolis oli kauaaegne Cornelli Ülikooli president Frank H. T. Rhodes.

Philosophical Hall

Filosoofiaseltsil ei olnud oma maja, kõik üritused peeti renditud ruumides. Aastal 1783 võttis APS vastu otsuse ehitada endale residents.

Ameerika Filosoofiaseltsi esindushoone Philosophical Hall ehitatigi aastail 17851789 Vabaduse Palee lähistele. Hoone projekteeris värskelt APSi liikmeks valitud Samuel Vaughan, Briti kaupmees, plantaator ja poliitik, kes Iseseisvussõja lõppedes külastas mitu korda pikemalt Ameerikat ning lõi kaasa filosoofiaseltsi edendamisel. Hoone oli tol ajal levima hakanud föderaalstiilis. Järgnevail aastail rajati samas stiilis APSi peamaja kõrvale linna raekoda Old City Hall, millest sai ühtlasi ka Fifth Streeti ja Chestnut Streeti nurga arhitektuuriliselt ilmestav lahendus.

Valminud Philosophical Hall oli seltsi hetkevajadusi arvestades esialgu üsna ruumikas, sinna mahtus lahedasti ära ka majja kolinud raamatukogu. Osa ruume renditi välja, sealhulgas ka Pennsylvania ülikoolile loenguruumideks. Tasapisi APSi vajadused siiski kasvasid ning ruumide edasine väljarentimine lõpetati. 19. sajandi lõpul ehitati raamatukogu laiendamiseks hoonele kolmas korrus. Kuid tulemuseks oli see, et arhitektuuriline välisilme sai kannatada ja sellisena see linnapilti ei sobinud. Ehitis restaureeriti aastatel 19481950. Selle käigus lammutati kolmas korrus ja taastati ehitise algne projektijärgne olukord. Raamatukogul tuli majast välja kolida ja jälle rendipinnale asuda.

Philosophical Hall arvati Vabaduse rahvusliku ajaloopargi (Independence National Historical Park) koosseisus 1966. aastal ajaloomälestiseks. Aastal 2001 avati majas pärast ümberkorraldusi avalikkusele Ameerika filosoofiaseltsi muuseum.

Library Hall

Edendamaks raamatukogundust Philadelphias, asutas Benjamin Franklin 1931. aastal mittetulundusühingu Library Company of Philadelphia. Pool sajandit hiljem laskis ühing ehitada uue raamatukogu filosoofiaseltsi peamaja vastas.

Projektikonkursi võitis arhitektuuris asjaarmastaja William Thornton. Aberdeeni Ülikoolis meditsiinidoktoriks saanud Thornton projekteeris oma elu esimese hooneprojekti Palladio stiilis. Mitmel alal andeka inimesena tuli tal ka projekteerimine kenasti välja.

Hoone oli punastest tellistest valgete pilastritega, katusel balustraad. Võlvitud ukseava kohal oli sellega sarnane võlvitud nišš, kuhu paigutati itaalia skulptori Francesco Lazzarini loodud Benjamin Franklini marmorskulptuur. Hoone valmis 1791. aastal (ehitusaastad 1789–1791).

Hoone vahetas omanikku 1884. aastal. Laiendamaks oma äri, laskis uus omanik 1887. aastal maja lammutada. Kuid seoses Vabaduse rahvusliku ajaloopargi rajamisega 1950. aastate keskel ärihoone laiendus lammutati ning selle kohale laskis Ameerika Filosoofiaselts uue omanikuna ehitada aastail 19571959 raamatukogu. Hoone South Fifth Streeti poolne fassaad ennistati originaalilähedaselt omaaegset William Thorntoni lahendust järgides.

Struktuur

Organisatsiooniliselt jagunevad APSi liikmed viie klassi vahel. Klassid jagunevad omakorda sektsioonideks:

Klass 1. Matemaatika ja füüsikateadused

Klass 2. Bioteadused

Klass 3. Sotsiaalteadused

Klass 4. Humanitaarteadused

Klass 5. Kunstid, kutsealad ning avaliku ja erasektori arvamusliidrid

Väljaantavad autasud

Ameerika Filosoofiaselts annab välja mitmeid autasusid, sealhulgas:

Eestiga seotud Ameerika Filosoofiaseltsi liikmed

APSi liikmeid 18. sajandist

APSi välisliige (1785) Tadeusz Kościuszko, Rzeczpospolita ja USA sõjaväelane

APSi liikmeid 19. sajandist

APSi liige (1809) Robert Fulton, ameerika insener ja leiutaja
APSi liige (1896) Nikola Tesla, USA leiutaja, elektri- ja mehaanikainsener ning füüsik

APSi liikmeid 20. sajandi esimesest poolest

Ameerika liikmeid

APSi liige (1930) Richard Evelyn Byrd, ameerika polaaruurija, nelja Antarktika ekspeditsiooni juht
APSi liige (1941) Theodore von Kármán, USA õhusõidukite ja kosmoseaparaatide insener
APSi liige (1938) John von Neumann, Ungari-USA matemaatik

Välisliikmeid

APSi välisliige (1906) Dmitri Mendelejev, vene keemik, keemiliste elementide perioodilisussüsteemi looja

APSi liikmeid 20. sajandi teisest poolest

Ameerika liikmeid

APSi liige (1953) Luis Walter Alvarez, ameerika füüsik, Nobeli auhinna laureaat
APSi liige (1988) Jared Diamond, ameerika evolutsioonibioloog, füsioloog ja biogeograaf
APSi liige (1957) Milton Friedman, ameerika majandusteadlane, Nobeli auhinna laureaat
APSi liige (1964) Maria Goeppert-Mayer, USA füüsik, Nobeli auhinna laureaat
APSi liige (1965) Ernst Mayr, USA evolutsioonibioloog
APSi liige (1977) Margaret Mead, ameerika kultuuriantropoloog
APSi liige (1965) Walter Munk, ameerika okeanograaf, Crafoordi auhinna laureaat
APSi liige (1978) Jaroslav Pelikan, USA patraloog ja ajaloolane; 42 ülikooli audoktor[3]
APSi liige (1976) E. O. Wilson, ameerika sotsiobioloog, biogeograaf, ökoloog ja mürmekoloog
APSi liige (1982) Steven Weinberg, ameerika füüsik ja kosmoloog, Nobeli auhinna laureaat
APSi liige (1993) Edward Witten, ameerika füüsik, fundamentaalfüüsikaalase läbimurde auhinna laureaat
Fail:Eccles lab.jpg
APSi välisliige (1964) John Eccles, Austraalia neurofüsioloog, Nobeli auhinna laureaat
APSi välisliige (1972) Francis Crick, Briti molekulaarbioloog, Nobeli auhinna laureaat
APSi välisliige (1988) Jane Goodall, Briti primatoloog ja etoloog, ÜRO rahusaadik
APSi välisliige (1960) Claude Lévi-Strauss, prantsuse antropoloog ja etnoloog
APSi välisliikmed Nikolaas Tinbergen (1975) ja Konrad Lorenz (1974), etoloogid, Nobeli auhinna laureaadid
APSi välisliige (1980) John Maynard Smith, Briti evolutsioonibioloog ja geneetik, Balzani ja Crafoordi auhinna laureaat
APSi välisliige (1998) Tzvetan Todorov, Prantsuse kirjandus- ja kultuuriteoreetik

Välisliikmeid

APSi liikmeid 21. sajandi algusest

Ameerika liikmeid

APSi liige (2003) Rita R. Colwell, ameerika mikrobioloog, 49 ülikooli audoktor[4]
APSi liige (2006) Thomas Nagel, ameerika filosoof
APSi liige (2006), John Forbes Nash, ameerika matemaatik, Nobeli auhinna laureaat, kelle elust on tehtud mängufilm "Piinatud geenius"
APSi liige (2004) Jim Peebles, Kanada ja USA füüsik ja kosmoloog, Shaw' ja Crafoordi auhinna laureaat
APSi liige (2010) Lisa Randall, ameerika füüsik
APSi liige (2012) Terence Tao, Austraalia-USA matemaatik, Fieldsi ja Crafoordi auhinna laureaat

Välisliikmeid

APSi välisliige (2002) Gro Harlem Brundtland, Norra poliitik ja diplomaat

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 American Philosophical Society Monticello (inglise keeles)
  2. Discover the APS Museum APSi muuseumi koduleht (inglise keeles)
  3. 3,0 3,1 Dr Jaroslav Pelikan falls asleep in the Lord St Vladimir’s Orthodox Theological Seminary koduleht (inglise keeles)
  4. 4,0 4,1 Dr. Rita R. Colwell American Philosophical Society Member History ( inglise keeles)

Välislingid

Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!