Ta on emeriitprofessor instituudis Institute for Advanced Study PrincetonisNew Jerseys ja vasakliberaalse poliitilise kvartaliaajakirja Dissent toimetaja. Ta on kirjutanud paljudel teemadel, näiteks õiglane ja ebaõiglane sõda, natsionalism, rahvuskuuluvus, majanduslik õiglus, sotsiaalne kriitika, radikalism, tolerants ja poliitiline kohustus. Ta on kaastoimetaja ajakirjas The New Republic, toimetuse liige ajakirjas Philosophy & Public Affairs. Ta on kirjutanud 27 raamatut ja avaldanud üle 300 artikli, essee, ja retsensiooni. Ta on mitme filosoofiaühenduse (nt American Philosophical Society) liige.
Walzerit teatakse kui kommunitaristliku poliitilise teooria suuna pooldajat koos Alasdair MacIntyre ja Michael Sandeliga. Ta on arutlenud teemal, et poliitiline teooria peaks põhinema traditsioonil ja konkreetse ühiskonna kultuuril ning ei poolda liigseid abstraktsioone poliitilises filosoofias. Tema oluline vaimne panus on õiglase sõja teooria, mis väidab, et sõjaaja eetika on oluline ning sealjuures väldib ta patsifismi.
"Keerulise võrdsuse" teooria. Kui mõõta üksikjuhtudel vaid võrdsust, siis ei pruugi see moraalselt õige olla vaid egalitaarne õiglus nõuab, et iga hüve peaks olema jaotatud vastavalt oma sotsiaalsele tähendusele ja et ükski hüve (nagu raha või poliitiline jõud) ei või domineerida või moonutada hüvede levikut teise sfääri. Walzeril on väide, et õiglus on peamiselt konkreetse rahva ja ühiskonna moraalne standard ja seda ei saa universaalses abstraktsioonis käsitleda.
Eesti keeles on ilmunud raamat "Sallivusest", mille on tõlkinud Märt Väljataga ja mis ilmus 1998 kirjastuses Vagabund.
