Freeman Dyson

Freeman Dyson
Dyson 2005. aastal Long Now Foundationi seminaril
Sündinud	15. detsember 1923 Crowthorne, Berkshire, Inglismaa
Surnud	28. veebruar 2020 (96-aastaselt)
Rahvus	Briti päritolu ameeriklane
Alma mater	Cambridge'i ülikool Cornelli ülikool
Abikaasa	Verena Huber-Dyson (1950–1958)[1]
Lapsed	Esther Dyson, George Dyson, Dorothy Dyson, Mia Dyson, Rebecca Dyson, Emily Dyson
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	matemaatika teoreetiline füüsika
Töökohad	Kuninglik Õhuvägi Institute for Advanced Study Birminghami Ülikool Cornelli Ülikool
Tuntumad tööd	Dysoni sfäär Dysoni rida Schwingeri-Dysoni võrrand Orioni projekt TRIGA
Tunnustus	Londoni Kuninglik Seltsi liige (1952) Templetoni auhind (2000) Wolfi auhind (1981) Ülejäänud loetelu...
Koduleht
sns.ias.edu/dyson

Freeman John Dyson FRS (15. detsember 1923 Inglismaa – 28. veebruar 2020) oli Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja matemaatik, tuntud oma töödega kvantelektrodünaamika, tahkisefüüsika ja astronoomia vallas.

Dyson oli Princetonis asuva instituudi Institute for Advanced Studys emeriitprofessor, teadusajakirja Bulletin of the Atomic Scientists sponsorite nõukogu liige^[2] ning Ameerika Ühendriikide valitsusele salajastes tehnoloogia- ja teadusalastes küsimustes nõu andva JASON-i nõukogu liige^[3].

Elukäik

Dyson sündis 15. detsembril 1923 Berkshire'i krahvkonnas Crowthorne'is. Tema isa oli helilooja George Dyson, kes löödi 1941. aastal rüütliks. Dysoni ema oli hariduselt jurist, kuid töötas pärast poja sündi sotsiaaltöötajana.^[4] Dyson huvitus lapsena arvudest ja päikesesüsteemist, eriti mõjutas teda Eric Temple Belli raamat "Men of Mathematics".^[5][6] Ta on öelnud, et teda "kasvatati sotsialistiks".^[7]

Aastatel 1936–1941 oli Winchesteri Kolledžis õppejõud, kus ta isa töötas muusikaosakonna juhatajana.^[8] 1943. aasta 25. juulil asus ta tööle Kuningliku Õhuväe (RAF) Pommitajate Väejuhatusse operatiivanalüüsi osakonda, kus tegeles analüütiliste meetodite loomisega, mis võimaldaks RAF-i pommitajatel Teise maailmasõja ajal efektiivsemalt Saksamaa sihtmärke tabada.^[9] Sõja järel astus ta Cambridge'i Ülikooli ja omandas seal bakalaureusekraadi matemaatikas.^[10] Aastatel 1946–1947 töötas ta Cambridge'i Ülikooli Trinity College'is teadurina, elades filosoof Ludwig Wittgensteini – kes lahkus oma professoriametist Trinity College'is 1947. aastal – korterist korrus madalamal.^[11] 1947. aastal avaldas ta kaks uurimust arvuteooriast.^[12][13].

Karjäär Ameerika Ühendriikides

1947. aastal kolis Dyson Ameerika Ühendriikidesse, et tuumafüüsik Hans Bethe juhendamisel omandada Cornelli Ülikoolis (1947–1948) doktorikraad füüsikas.^[14] Cornellis õppides tutvus Dyson füüsik Richard Feynmaniga.^[6] Aastatel 1948–1949 töötas ta Princetoni Institute for Advanced Studys teadurina ja naasis hiljem Inglismaale (1949–1951), kus ta töötas Birminghami Ülikoolis.^[15][16] Doktorikraad jäi Dysonil saamata.

1949. aastal demonstreeris Dyson kahe tollal kvantelektrodünaamikas kasutusel olnud meetodi: Richard Feynmani diagrammide ning Julian Schwingeri ja Shin'ichirō Tomonaga loodud operaatormeetodi võrdväärsust.^[17]

1953. aastal suundus ta tagasi Ameerika Ühendriikidesse, töötades 1994. aastani instituudi Institute for Advanced Studys füüsikaprofessorina.^[16] Aastatel 1984–1985 pidas Aberdeeni Ülikoolis õppeaasta vältel Gilfordi loenguid.

1994. aastast oli ta IAS-i emeriitfüüsikaprofessor.^[16]

Tööd

Dysoni sfäär

 Pikemalt artiklis Dysoni sfäär

Dysoni sfäär on teoreetiline hiigelehitis. See on tähest kindlal kaugusel olev ja tähte ümbritsev sfäär, mille abil saaks kasutada ära võimalikult palju tähe termotuumasünteesiprotsessides tekkivast energiast.

Isiklikku

Dyson on olnud kaks korda abielus. Esimesest abielust šveitsi matemaatiku Verena Huber-Dysoniga on tal kaks last: Esther ja George. Teisest abielust Imme Jungiga on tal neli last: Dorothy, Mia, Rebecca ja Emily.^[18]

Dysoni vanim tütar Esther on investor ja ettevõtja, keda on nimetatud "arvutimaailma mõjukaimaks naiseks".^[19] Ta poeg George on teadusajaloolane.^[20]

Tal oli õde Alice (1920–2013).^[21]

Tunnustus

Dyson 2007. aastal instituudis Institute for Advanced Studys

• 1952 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks.^[22]
• 1965 – Dannie Heinemani auhind matemaatilises füüsikas^[23]
• 1966 – Lorentzi medal^[24]
• 1968 – Hughesi medal^[25]
• 1969 – Max Plancki medal^[26]
• 1970 – J. Robert Oppenheimeri mälestusauhind^[27][28]
• 1977 – Harvey auhind^[29]
• 1981 – Wolfi füüsikaauhind^[16]
• 1989 – valiti Cambridge'i ülikooli Trinity College'i auliikmeks
• 1988 – Andrew Gemanti auhind^[30]
• 1989 – Matteucci medal^[31]
• 1991 – Oerstedi medal^[32]
• 1993 – Enrico Fermi auhind^[33]
• 1996 – Lewis Thomase auhind^[34]
• 2000 – Templetoni auhind^[35]
• 2003 – Pomerantšuki auhind^[36]
• 2012 – Henri Poincaré auhind^[37]

Teosed

• Symmetry Groups in Nuclear and Particle Physics, 1966, ISBN 978-1135280079.
• Disturbing the Universe, 1979, ISBN 0-06-011108-9.
• Weapons and Hope, Harpercollins, 1984, ISBN 9780060390310.
• Origins of Life, Cambridge University Press, 1985, ISBN 9780521309493. 2nd edition, 1999, ISBN 9780521626682 .
• Infinite in All Directions, 1985 Gifford lectures, Harper and Row, 1988. ISBN 0060728892.
• From Eros to Gaia, Penguin Bohttps://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Neptuuniumoks, 1992, ISBN 9780140174236.
• Selected Papers of Freeman Dyson with Commentary, American Mathematical Society, 1996. ISBN 0821805614.
• Imagined Worlds, Harvard University Press 1997, ISBN 978-0-674-53908-2.
• The Sun, the Genome & the Internet: Tools of Scientific Revolutions, Oxford University Press, 1999, ISBN 9780195129427.
• The Scientist as Rebel, New York Review Books, 2006, ISBN 9781590172162.
• Advanced Quantum Mechanics, World Scientific, 2007, ISBN 978-981-270-661-4. Saadaval: arXiv:quant-ph/0608140.
• A Many-Colored Glass: Reflections on the Place of Life in the Universe, University of Virginia Press, 2007, ISBN 9780813926636.
• Birds and Frogs: Selected Papers, World Scientific Publishing Company, 2015, ISBN 9789814602860.

Vaata ka

• Elu teke
• Rothi teoreem

Viited

1. "Obituary of Verena Huber-Dyson". Moles Farewell Tributes. 12. märts 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. august 2016. Vaadatud 3. detsembril 2017.
2. "Board of Sponsors" (inglise keeles). Bulletin of the Atomic Scientists. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. mai 2018. Vaadatud 3. detsembril 2017.
3. John Horgan (16. aprill 2006). "Rent-a-Genius". The New York Times (inglise keeles). Vaadatud 22. detsembril 2017.
4. Joy E. Stocke. "The Scientist as Rebel: Freeman Dyson". Wild River Review (inglise keeles). Vaadatud 5. detsembril 2017.
5. Thomas Lin (31. märts 2014). "AT 90, FREEMAN DYSON PONDERS HIS NEXT CHALLENGE". Wired (inglise keeles). Vaadatud 22. detsembril 2017.
6. Quanta Magazine (11. juuni 2015). "Freeman Dyson: A 'Rebel' Without a Ph.D." YouTube (inglise keeles). Vaadatud 22. detsembril 2017.
7. Ghodsee, Kristen (2015). The Left Side of History: World War II and the Unfulfilled Promise of Communism in Eastern Europe. Durham, NC: Duke University Press. lk 5. ISBN 978-0-822-35823-7.
8. Phua Kok Khoo, Chan Phil Aik Hui, Chang Ngee-pong (2014). "Proceedings Of The Conference In Honour Of The 90th Birthday Of Freeman Dyson". World Scientific. ISBN 9814590126. lk 328.
9. Freeman Dyson (1. november 2006). "A Failure of Intelligence". MIT Technology Review (inglise keeles). Vaadatud 22. detsembril 2017.
10. "Freeman Dyson" (inglise keeles). Institute for Advanced Study. Vaadatud 22. detsembril 2017.
11. Freeman Dyson (8. november 2012). "What Can You Really Know?". The New York Review of Books (inglise keeles). Vaadatud 22. detsembril 2017.
12. "The Approximation to Algebraic Numbers by Rationals," Acta Mathematica (Uppsala), 89, 1947, lk 225–240.
13. "On Simultaneous Diophantine Approximations," Proceedings of the London Mathematical Society, Series 2, 49, 1947, lk 409–420.
14. Silvan S. Schweber (1994). "QED and the Men Who Made It". Princeton, NJ: Princeton University Press. lk 392ff.
15. "Physicist-Author Freeman Dyson to Give a Lecture Series at Brookhaven Lab — "Unfashionable Thoughts About Science and Technology," May 13, 14, 15". Brookhaveni Riiklik Laboratoorium (inglise keeles). 15. aprill 2002. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. mai 2017. Vaadatud 1. jaanuaril 2018.
16. "Dyson, Freeman J." (inglise keeles). American Institute of Physics. Vaadatud 4. detsembril 2017.
17. F. J. Dyson (1949). "The radiation theories of Tomonaga, Schwinger, and Feynman". Phys. Rev. 75 (3): 486–502. Bibcode:1949PhRv...75..486D. DOI:10.1103/PhysRev.75.486.
18. Nicholas Dawidoff (25. märts 2009). "The Civil Heretic". The New York Times (inglise keeles). Vaadatud 1. jaanuaril 2018.
19. Tara McKelvey (27. mai 2014). "Esther Dyson: Breaking through tech's glass ceiling". BBC (inglise keeles). Vaadatud 1. jaanuaril 2018.
20. Claudia Dreifus (5. detsember 2011). "Looking Backward to Put New Technologies in Focus". The New York Times (inglise keeles). Vaadatud 1. jaanuaril 2018.
21. Spicer, Paul (2014). "Sir George Dyson: His Life and Music". Boydell & Brewer Ltd. ISBN 9781843839033
22. "Freeman Dyson" (inglise keeles). Londoni Kuninglik Seltsi. Vaadatud 3. detsembril 2017.
23. "Dannie Heineman Prize for Mathematical Physics" (inglise keeles). American Physical Society. Vaadatud 4. detsembril 2017.
24. "Lorentz medal" (inglise keeles). Hollandi Kuninglik Teaduste ja Kunstide Akadeemia. Vaadatud 4. detsembril 2017.
25. "Hughes Medal". NNDB (inglise keeles). Vaadatud 4. detsembril 2017.
26. "Max-Planck-Medaille" (saksa keeles). Deutsche Physikalische Gesellschaft. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. detsember 2018. Vaadatud 4. detsembril 2017.
27. Walter, Claire (1982). "Winners, the blue ribbon encyclopedia of awards". Facts on File Inc. ISBN 9780871963864. lk 438.
28. "Theoreticians Name Dyson As Winner of Oppenheimer Prize". Physics Today. American Institute of Physics. Märts 1970. Bibcode:1970PhT....23c..97.. DOI:10.1063/1.3022048. Vaadatud 1. märtsil 2015.
29. "Prize Winners" (inglise keeles). Iisraeli Tehnikainstituut. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuni 2016. Vaadatud 4. detsembril 2017.
30. "June 9, 1988" (inglise keeles). American Institute of Physics. Vaadatud 4. detsembril 2017.
31. Schweve, Phillip F. (2013). "Maverick Genius: The Pioneering Odyssey of Freeman Dyson". Macmillan. ISBN 9781250021014. lk 223.
32. "Oersted Medal" (inglise keeles). American Association of Physics Teachers. Vaadatud 4. detsembril 2017.
33. Neeraja Sankaran (31. oktoober 1994). "Physicist And Geneticist Are Named Winners Of Enrico Fermi Award". The Scientist (inglise keeles). Vaadatud 4. detsembril 2017.
34. Anne Ju (10. märts 2015). "Steven Strogatz wins Lewis Thomas science writing prize". Cornell Chronicle (inglise keeles). Cornelli Ülikool. Vaadatud 4. detsembril 2017.
35. Steve Connor (23. märts 2000). "£600,000 prize for physicist who urges ethics in science". The Independent (inglise keeles). Vaadatud 3. detsembril 2017.
36. "Dyson and Rubakov share the Pomeranchuk Prize for 2003" (PDF). CERN Courier (inglise keeles). Jaanuar / Veebruar 2004. Lk 44. Vaadatud 4. detsembril 2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
37. "Freeman Dyson Receives Henri Poincaré Prize" (inglise keeles). Institute for Advanced Study. 6. september 2016. Vaadatud 4. detsembril 2017.

Välislingid

• Ametlik veebileht
• Freeman Dyson Encyclopædia Britannicas (inglise keeles)
• Freeman Dyson TED-i kodulehel (inglise keeles)
• Heretical thoughts about science and society