Südamepuudulikkus

Südamepuudulikkus (inglise keeles congestive heart failure (CHF), cardiac failure, heart failure, ladina keeles insufficientia cordis) on südame ja soonte süsteemi haiguslike seisundite ja häirete kompleks inimestel ja paljudel selgroogsetel, mille korral mitmed füsioloogilised protsessid kahjustavad elundi (nii vasaku kui ka parema vatsakese) funktsionaalsust ja südamelihase talitlust ning kontraktiilsust ja ka organismi metaboolseid ning neuro-hormonaalseid protsesse.^{[1] [2][3][4][5]}Ägeda südamepuudulikkuse korral võib haigus ravi puudumisel lõppeda letaalselt ehk viia organismi surmani.^[viide?]

Südamepuudulikkus inimestel

Inimeste südamepuudulikkuse mudelid on välja töötatud loomamudelite baasil, nagu hiired, rotid, merisead, koerad, lambad, jänesed, süüria hamstrid jne.^[3]

Südamepuudulikkust põhjustavad haigused

Levinumad südamepuudulikkuse põhjused on südame isheemiatõbi, müokardi infarkt, kõrgvererõhktõbi, krooniline südamelihase hüpoksia, äge koronaarsündroom, südameklapi haigused, aordiklapi stenoos,^[2] AIDS, mitraalklapi puudulikkus jpt teised haiguslikud seisundid.^[6]

Harvemini on südamepuudulikkuse põhjuseks: kaasasündinud südamerikked ja/või pulmonaalhüpertensioon, kroonilised kopsuhaigused, kardiomüopaatia ehk südamelihasehaigestumus, müokardiit, tahhükardia, hüpertüreoos, rindkerepiirkonna kiiritusravi.^[2]

Sümptomid

Südamepuudulikkusega seotud haiguslikud seisundid võivad põhjustada erinevate sümptomite ilmumist nagu:^[2]

• tursed jalgades
• õhupuuduse tunne
• valu rinnus
• segasus, ängistustunne
• kõrge vererõhk
• hingeldushood
• köha, nimetatakse ka südameköhaks
• koormuse talumatus
• erinevad arütmiad jpm.

NYHA-klassifikatsioon

 Pikemalt artiklis NYHA südamepuudulikkuse funktsionaalne klassifikatsioon

Patsiendi kirjeldatud sümptomite põhjal klassifitseeritakse südamepuudulikkust NYHA südamepuudulikkuse funktsionaalse klassifikatsiooni alusel, mille on välja töötanud New Yorgi Südamearstide Assotsiatsioon (NYHA).^[7]

Nimetatud klassifikatsiooni kasutavad kardioloogia vallas kardioloogid ja paljud teised eriarstid, et määratleda patsientide kirjeldatud sümptomite alusel NYHA klass: I (patsient sümptomiteta) kuni IV (sümptomid ka voodis olles).^[2]

Südamepuudulikkuse rahvusvaheline klassifikatsioon

Südamepuudulikkust klassifitseerivad Eesti Tervishoiusüsteemis töötavad arstid RHK-10 alusel, peatüki IX: Vereringeelundite haigused erinevates alamjaotistes, mida vajadusel täpsustatakse.

Südamepuudulikkuse rahvusvaheline klassifikatsiooni kohandused RHK-10 alamjaotistena

Alamjaotised	Nimetus
I11.0	Südamekahjustusega hüpertooniatõbi (kongestiivse) südamepuudulikkusega
I13.0	Südame- ja neerukahjustusega hüpertooniatõbi (kongestiivse) südamepuudulikkusega
I50.0	Kongestiivne südamepuudulikkus
I50.1	Vasaku vatsakese puudulikkus
I50.9	Täpsustamata südamepuudulikkus
R57.0	Kardiogeenne šokk

Eristusdiagnoos

Südamepuudulikkust põhjustavad mitmed haiguslikud seisundid ja diagnoosi viimistlemiseks teeb kas perearst või eriarst (Eestis) eristusdiagnoosi.^[2]

• akuutne neerupuudulikkus
• aordiklapi stenoos
• diabeet
• Goodpasture'i sündroom
• hingamisseiskus
• hüpertüreoos
• kaasasündinud südamerikked
• kardiomüopaatia ehk südamelihasehaigestumus
• kopsuemfüseem
• kopsufibroos
• kopsuödeem (kardiogeenne, neurogeenne)
• kopsupõletik (bakteriaalne, viiruslik)
• kõrgvererõhktõbi
• kopsuemboolia
• krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)
• krooniline südamelihase hüpoksia
• kroonilised kopsuhaigused
• mitraalklapi puudulikkus
• müokardi infarkt
• müokardiit
• nefrootiline sündroom
• pulmonaalhüpertensioon
• pärilikud südamehaigused
• rindkerepiirkonna kiiritusravi
• südame isheemiatõbi
• südameklapi haigused
• tahhükardia
• tsirroos
• õhkrind ehk pneumotooraks
• äge koronaarsündroom
• äge stressreaktsioon
• AIDS
• südame seiskumine^[4][5]

Diagnostilised protseduurid

Diagnoosi kinnitamiseks viiakse kliinilises meditsiinis läbi mitmeid laboratoorseid analüüse, teste ja diagnostilisi protseduure.^[2]

Mitteinvasiivne südamepuudulikkuse diagnostika

• EKG ehk kardiogramm
• EKG ööpäevane registreerimine (Holter-monitooring)
• ööpäevane vererõhumõõtmine
• südame ultraheliuuring ehk ehhokardiograafia
• südame isotoopuuring
• kallutustest
• koormustest
• südame kompuutertomograafia (MSCT, multislice computed tomography)
• südame magnetresonantstomograafia (MRI magnetic resonance imaging)
• kopsuröntgen jt.

Invasiivne südamepuudulikkuse diagnostika

• nahaalune rütmimonitor
• söögitoru kaudu tehtav südame ultraheliuuring
• koronaarangiograafia
• südame kateteriseerimine
• südamelihase biopsia
• elektrofüsioloogiline uuring jt.

Kliinilise keemia uuringud

Südamepuudulikkuse kahtluse korral tehakse patsiendile veel mitmesuguseid analüüse: ^[2][8]

• Südame marekrensüümid (isoensüümid), veri
• kliiniline vereanalüüs, veri
• täisvere analüüs
• elektrolüütide analüüs
• uriini analüüs jpt
• histopatoloogilised koeproovid
• viiruste külviproovid jpm

Südame marekrensüümid

 Pikemalt artiklis Markerensüümid

Südamepuudulikkuse korral teostatakse kliinilise keemia kaudu mitmeid markerensüümi analüüse.^[9]

• kreatiini kinaas (CK), seerum
• alaniini aminotransferaas (ALT), seerum
• aspartaadi aminotransferaas (AST), seerum]]
• laktaadi dehüdrogenaas (LDH), veri
• laktaadi dehüdrogenaas (LDH), isoensüümid, veri
• vaba türoksiin (S,P-fT4), veri
• B-tüüpi natriureetilise propeptiidi N-fragment (S,P-NT-proBNP)

Ravimeetodid

Südame- ja veresoonkonna haiguste ravimid

Südamepuudulikkuse raviks kasutatakse ka medikamentoosset ravi, mille otstarbekuse ja vajaduse üle otsustab arst. Eestis kuuluvad südamepuudulikkuse ravimid ATC-koodipuul, C- ehk kardiovaskulaarsüsteemi rühma.^[10]

• Südameglükosiidid-Sõrmkübraraglükosiidid – digitoksiin, atsetüüldigitoksiin, atsetüüldigoksiin,lanatosiid, deslanosiid, metüüldigoksiin, gitoformaat jpt;
• Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid (AKE-inhibiitorid) – kaptopriil, enalapriil, enalaprilaat, fosinopriil, ramipriil;
• Angiotensiin II antagonistid – losartaan, valsartaan;
• Aldosterooni antagonistid
• Beeta-adrenoblokaatorid – propranolool, atenolool, metoprolool, labetalool, esmolool, atsebutolool, betaksolool, bevantolool, bisoprolool, tseliprolool, epanolool, nebivolool, talinolool ;
• Kaltsiumikanalite blokaatorid ehk kaltsiumiantagonistid – nifedipiinum, diltiaseem, verapamil,amlodipiin, felodipiin;
• Diureetikumid – furosemidum, mannitolum, hüdroklorotiasiidum;
• Nitropreparaadid – glütserüültrinitraat jpt.

Südamesiirdamine

Südamesiirdamine on üks südamepuudulikkuse ravimeetodeid, mida saab erandjuhtudel kasutada. Kui südamehaiguse medikamentoosne ravi ei anna soovitud tulemusi ja abiseadmete paigaldus pole edukas ning kirurgilised protseduurid pole aidanud ja patsient on südamepuudulikkuse ravile vaatamata eluohtlikus seisundis ning patsiendil ei ole kaasuvaid haigusi, mis takistaksid südamesiirdamise järgset eluaegset ravi, võivad arstid kaaluda südamesiirdamist (Eestis 2012. aasta seisuga südamesiirdamisi ei tehta).^[2]

Toitumuslik nõustamine

Südamepuudulikkuse korral nõustatakse patsiente ka toitumuse osas. Südamepuudulikkus on kataboolne seisund, kus südame erinevad rakkude, kudede signalisatsioonimolekulid aktiveerivad neuroendokriinseid (reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem jt) ja põletikulisi protsesse, mille kulgemisel kulutab organism palju energiat ja mis panevad südamele ja organismile lisakoormuse. Osalt lisakoormuse aga ka sissevõetavate ravimite toime tõttu, võib südamepuudulikkus põhjustada rasvkoe kiirenenud metabolismi (koos sellega rasvlahustuvate vitamiinide varude ja omastatavuse vähenemist) ning vitamiinide, mineraalide ja elektrolüütide (nt kaaliumi ja magneesiumi) koguse vähenemist (ka diureetikumide toimel).

Südamebiopsia

Südamepuudulikkuse tuvastamiseks rakutasandil võidakse teha südame biopsia, tuvastamaks muutusi südamelihase rakkude ehituses, koostises ja talitluses ning kasvajamarkerite jm võimaliku patoloogiliste seisundite tuvastamiseks.^[2]

Südamepuudulikkus ja südamesurm

 Pikemalt artiklis Äge südamepuudulikkus

Ägeda südamepuudulikkuse korral võib haigus ravi puudumisel lõppeda letaalselt.^[viide?]Südamesurma saab ära hoida kui patsienti elustatakse intensiivselt ja ajutüve vereringekeskused funktsioneerivad, siis saab hingamisfunktsioone imiteerida hingamisaparaadiga ning muud abistatud hingamiseks vajalik manustatakse haiglas.^[11]

Südamepuudulikkus väikeloomadel

Kassidel

Südamepuudulikkust kassidel põhjustavad mitmed füsioloogilised või haiguslikud seisundid. Diagnoosi viimistlemiseks teeb loomaarst eristusdiagnoosi. Südamepuudulikkus kassidel võib välja areneda (aga ka olla kaasasündinud) tõust ja soost olenemata igas vanuses.^[12]

Põhjused

Levinumad südamepuudulikkuse põhjused on järgmised:^[12]

• hüpertüreoos
• kõrgvererõhktõbi
• südameklapi puudulikkus
• südameklapi haigused
• VSD ehk vatsakeste vaheseina defekt
• vedeliku kogunemine südame ümber
• vereklombid südames
• rütmihäired
• Heartworm disease
• kasvajad
• aneemia
• tiinus jpt.

Sümptomid

Südamepuudulikkusega seotud haiguslikud seisundid võivad põhjustada erinevate sümptomite ilmumist nagu:^[12]

• raske ja kiire hingamine
• igemed ja keel on sinakad
• söögiisu kadumine
• nõrkus ja letargia (väsimus)
• kollaps
• tagajalgade halvatus
• äkksurm.

Diagnoosimine ja proovid

Diagnoosi kinnitab loomaarst tavaliselt sümptomite ja arstliku läbivaatuse alusel. Vajadusel tehakse laboratoorseid analüüse, teste ja diagnostilisi protseduure. Leiu ilmnemisel suunatakse patsient (koos peremehega) veterinaari-kardioloogi juurde.

• uriini analüüs
• vere analüüs
• kliiniline vereanalüüs, veri
• täisvere analüüs
• FeLV/FIV test
• röntgenipilt
• EKG ehk elektrokardiogramm (rahusteid soovitatavalt mitte kasutada, kuna nende toime võib salvestust muuta)
• südame ultraheliuuring ehk ehhokardiograafia
• vererõhu mõõtmine jpt.

Südamepuudulikkuse ravimid

Südamepuudulikkuse raviks kasutatakse ka medikamentoosset ravi, mille otstarbekuse ja vajaduse üle otsustab loomaarst.^[13] Eestis kuuluvad südamepuudulikkuse ravimid ATCvet-koodi QC ehk kardiovaskulaarsüsteemi rühma.

• Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid (AKE-inhibiitorid) – enalapriil, ramipriil;
• Beeta-adrenoblokaatorid – propranolool, atenolool;
• Kaltsiumikanalite blokaatorid ehk kaltsiumiantagonistid – diltiaseem;
• Diureetikumid – furosemidum jpt.

Südamepuudulikkus koertel

Koerad on olnud aluseks inimese südamepuudulikkuse mudeli (meetodid, ravimid,klassifikatsioon, prognoos, kulg jms) väljatöötamisel ja juurutamisel.^[3][14] Sarnaselt inimestega ravitakse veterinaarias koerte südamepuudulikkust muu hulgas ka veterinaarravimitega (näiteks koerte Prilocardiga (AKE inhibiitor).^[15]

Vaata ka

• Süda
• Südame töötsükkel
• Südame löögisagedus
• Südamele toksilised ravimid, alkohol, narkootikumid, ületoitumus, alatoitumus
• Kardiomüopaatia
• Äge südamepuudulikkus
• Krooniline südamepuudulikkus
• Tehissüda
• Südamesiirdamine
• Siiriksüdame puudulikkus
• Kunstlik hingamine
• Kaudne südamemassaaž
• Südamesurm

Viited

1. Meditsiinisõnastik 2004. Tõlkija Katrin Rehemaa, toimetajad Sirje Ootsing, Laine Trapido. Kirjastus Medicina, lk 746, 2004, ISBN 9985-829-55-7
2. Südamehaigused 2010. Tõlkinud Eve Sooba, Katrin Luts, Katrin Rehemaa, Margit Riit, Maret-Heda Beznossova, Helle Lippmaa, toimetanud Piibe Kohava, AS Medicina, lk 257, 258,260–264,284, 2010, ISBN 978-9985-829-94-3
3. Oxford Journals 1998. "Animal models of human cardiovascular disease, heart failure and hypertrophy". Cardiovasc Res. 39 (1): 60–76. doi: 10.1016/S0008-6363(98)00110-2, 1998, Veebiversioon (vaadatud 17.05.2013)
4. Vladimir Hachinski, "How the Brain Injures the Heart", Journal Watch Neurology, September 25, 2007.[1]
5. Samuels, MA. "The brain-heart connection". Circulation 2007, Circulation. 2007 Jul 3;116(1):77–84.
6. G. Barbaro, F. Boccara. Cardiovascular Disease in AIDS, Springer, 2nd ed, 2008, ISBN 978-8847007604. Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 23.05.2013)
7. Laine Trapido. "Meditsiiniterminite lühendeid". AS Medicina, Tallinn, lk 170, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0
8. Professional Guide to Diseases. 9th Edition, pg 55–61, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9.
9. Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinilise keemia uuringud,Veebiversioon (vaadatud 28.04.2013)
10. Ravimiamet. Koodikeskus.Veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)^{[alaline kõdulink]}
11. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0
12. "Congestive Heart Failure (CHF) in Cats", 22 NOVEMBER 2011 Veebiversioon (vaadatud 15.08.2013)
13. E. A. Chandler, R. M. Gaskell, C. J. Gaskell, ”Feline Medicine and Therapeutics”, Blackwell Publishing, 3 ed, lk 519, 2004, ISBN 1-4051-0032-X, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 15.08.2013)
14. K.R.Walley, M. Grover, G. L. Raff, J. W. Benge, B .Hannaford and S. A.Glantz Left ventricular dynamic geometry in the intact and open chest dog.Circ Res. 1982;50:573–589, doi: 10.1161/01.RES.50.4.573, Online ISSN: 1524-4571. Veebiversioon (vaadatud 18.05.2013)
15. Eesti veterinaarravimite register. Prilocard koertele (AKE inhibiitorid)^{[alaline kõdulink]}, Ravimiameti veebiversioon saidil www.ravimiamet.ee (vaadatud 17.05.2013)

Lisalugemist

• Sunao Tawara, Das Reizleitungssystem des Säugetierherzens. Eine anatomisch-histologische Studie über das Atrioventrikularbündel und die Purkinjeschen Fäden, Jena, 1906, [2] Google`i raamat veebiversioon, vaadatud 17.05.2013]
• Martin A. Samuels, The Brain–Heart Connection, Contemporary Reviews in Cardiovascular Medicine, Circulation, 2007; 116: 77–84, doi: 10.1161/CIRCULATIONAHA.106.678995, [3]
• Arnold Katz. Physiology of the heart. 5 ed, Wolters Kluwer /Lippincott Williams & Wilkins, 2011, ISBN 978-1-60831-171-2. Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)
• David S. Jones, Broken Hearts: The Tangled History of Cardiac Care, The Johns Hopkins University Press; 1 ed, 2012, ISBN: 978-1421408019.

Amazoni raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 6.06.2013)

Välislingid

• Larry P. Tilley, Francis, W. K.Smith Jr., Meg M. Sleeper,Manual of Canine and Feline Cardiology, Saunders; 4 ed. 2007, ISBN 978-1416023982 Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 28.05.2013)], (inglise keeles)
• Bertram Pitt, Michael Givertz, Ragavendra Baliga, Management of Heart Failure: Volume 1: Medical, Springer, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 16.03.2014) (inglise keeles)
• HEART FAILURE SOCIETY OF AMERICA. (HFSA) 2010, Comprehensive Heart Failure Practice Guideline.[4], veebiversioon (vaadatud 7.06.2013) (inglise keeles)(pdf)