Stenoos

Stenoos ehk kitsenemus on veresoone või muu õõneselundi patoloogiline ahend.

Selle põhjus on silelihaste kramp või mingi haigus, näiteks kasvaja või krooniline põletik.^[1]

Liigid^[2]

• ajuveejuhakitsenemus (stenosis aquaeducti)
• ajuarterikitsenemus (stenosis arteriae cerebralis)
• pärgarterikitsenemus (stenosis arteriae coronariae cordis)
• aju varustava arteri kitsenemus (stenosis arteriae praecerebralis)
• pisarakanalikitsenemus (stenosis canalis nasocrimalis)
• kõrikitsenemus (stenosis laryngis)
• seljaajukanalikitsenemus (stenosis canalis spinalis (lumbalis))
• pärakukitsenemus (stenosis ani)
• kusepõiekaelakitsenemus (stenosis colli vesicae urinariae)
• sapijuhakitsenemus (stenosis ductus choledochi)
• söögitorukitsenemus (stenosis oesophagi)
• maolukutikitsenemus (stenosis pylori)
• kusitikitsenemus (stenosis urethrae)

Südameklappide stenoosi liigid

• pulmonaalstenoos (stenosis valvae pulmonalis)
• mitraalklapi stenoos (stenosis valvae mitralis)
• aordiklapi stenoos (stenosis valvae aortae)
• trikuspidaalklapi stenoos.

Vaata ka

• spinaalstenoos
• striktuur

Viited

1. Eesti nõukogude entsüklopeedia. 7. köide: RUND-TING. Tallinn: Valgus, 1975, lk 274.
2. "Meditsiinisõnastik" 722:2004.