Jänes

 See artikkel on loomade perekonnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Jänes (täpsustus).
Jänes

Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Jäneselised Lagomorpha
Sugukond Jäneslased Leporidae
Perekond Jänes Lepus
Jänes ühes Vooremaa külas. 2017. a suvi.

Jänes (Lepus) on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond.

"Loomade elu" järgi on jänese perekond pärisjäneslaste alamsugukonna ainus perekond. Sellesse kuulub 15 liiki, mis asustavad eeskätt parasvöötme avamaastikke ja metsi. Üksikud liigid elavad kõrbetest kuni tundrani, kaasa arvatud Gröönimaal ja Taimõri järve ääres. Kõige mitmekesisemad on nad Põhja-Ameerikas, seevastu Lõuna-Ameerikas puuduvad. Austraalias ja paljudel saartel on nad aklimatiseeritud.[1]

Eestis elutsevad 2[viide?] jäneste liigist hall- ja valgejänes. Mõlemad toituvad suvel rohttaimedest, talvel söövad puude ja põõsaste oksi, koort ja võrseid, rikkudes nii ka viljapuid. Nad ise on mitme kiskja põhiliseks toiduks.

Karvastik on enamikul jänestel pruunikashall. Talvel muutuvad paljud jänesed heledamaks, valgejänes ja ameerika jänes valgeks (ainult kõrvaotsad jäävad mustaks). Jänesed tegutsevad peamiselt öösel, meeltest on kõige paremini arenenud haistmine ja kuulmine. Nad on üsna paiksed, kuid tundras ja Gröönimaal elavad rändloomad. Heade varjetingimuste korral nad ei põgene, vaid peituvad.

Jänesed poegivad kaks-kolm korda aastas. Pojad on juba sündides hästi arenenud, ema käib neid ainult imetamas. Emasloom imetab mitte ainult oma, vaid ka võõraid poegi, kui neid leidma juhtub.

Mõni jäneseliik on tähtis karusnaha poolest. Kõik Põhja-Ameerikas elavad liigid on jahiloomad. Nad võivad levitada inimeselegi ohtlikke haigusi, näiteks tulareemiat, samuti kanda puuke, kellelt omakorda haigusi saada võib.[1]

Liigid

Kultuur

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 "Loomade elu", 7. kd., lk. 102–109, eriti lk. 102

Välislingid

Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!