Perearst on sellekohase eriala omandanud eriarst, kes on läbinud residentuuri või vastavad spetsialiseerumiskursused ning sooritanud perearsti eksami.
Perearst osutab koos pereõega üldarstiabi teenust, annab nõu hoolduse ning haigusi, vigastusi või mürgistusi ennetavate tegevuste osas kõigile tema nimistusse kantud isikutele.
Perearstiteenuse osutamine
Perearstiteenust võivad osutada ainult selleks kvalifitseeruvad arstid, kes on patsientide nimistu miinimumsuuruses kokku saanud. Ainult sel juhul saab perearst Haigekassalt finantseerimise. Perearsti nimistu nõutav suurus on 1600 ± 400 inimest. Praktikas on nimistu loomine toimunud enamasti endiste polikliinikute jaoskonnaarstide registrite ülevõtmise teel. Seega ei erine perearstiteenus varasemast polikliiniku jaoskonnaarsti teenusest kuigi oluliselt.
Perearsti nimistu selline suurus tähendab keskmiselt 5–8 patsiendi vastuvõttu tööpäevas, kui eeldada, et keskmine nimistus olev patsient külastab perearsti keskmiselt üks kord aastas. Kuid paljudes kohtades ei vasta elanikkonna vanuseline struktuur üleriigilisele keskmisele. Vanema elanikkonna ülekaal suurendab perearsti külastatavust oluliselt.
Massilise haigestumiste perioodidel (näiteks gripiperioodil) võib perearsti vastuvõtule soovijate arv kasvada aga mitu korda. Selle koormusega enamik perearste praktikas toime ei tule ja osa patsiente pöördub seetõttu arstiabi puudumisest tingitud fataalsete tagajärgede kartuses või muudel põhjustel otse haiglate erakorralise meditsiini osakondadesse (EMO).
Perearsti valik ja vahetus
Endale perearsti valinud ja selle perearsti nimistusse kantud isik võib soovi korral perearsti vahetada ja ennast teise perearsti nimistusse kanda, kui on täidetud selleks vajalikud tingimused. Kõige olulisem tingimus on vabade kohtade olemasolu selle perearsti nimistus, keda soovitakse enda perearstiks valida. Informatsiooni perearstide nimistute kohta on saadaval Terviseameti registritest[1].
Perearstikeskused
Suuremates asulates ja linnades on perearstid enamasti koondunud perearstiteenust osutavatesse osaühingutesse ja tegutsevad perearstikeskustena toimivates hoonetes või hoonestikes (mis tihti on endised polikliinikud). Samas perearstikeskuses, mis võib olla munitsipaalne (näiteks nagu Tallinnas), paiknevad reeglina mitme perearsti või nende moodustatud osaühingute vastuvõturuumid. Lisaks võivad seal paikneda ka eriarstide vastuvõturuumid, laboratooriumid, uuringute kabinetid jm vajalik.
Perearstide osaühingud
Perearstid võivad moodustada osaühinguid, mis täidavad nende eest teatud spetsiifilisi ülesandeid (raamatupidamislikke, majandusaruandlusega seotud jm). Need võivad olla ka munitsipaalsed (nagu näiteks on Tallinnas[2]). Nende täita võivad olla sinna kuuluvate perearstide jaoks ühised osad, nagu näiteks registratuur, veebilehed, elektronposti aadressid jm.
Ühes perearstikeskuses, mis samuti võib olla munitsipaalne, võib tegutseda mitu perearsti ja/või nende moodustatud osaühingut. Samuti võivad ühe perearstikeskuse osaühingud tegutseda eri asukohtades (perearstikeskustes).
Viited
Välislingid
