Ta jaguneb söögitoru kaelaosaks (pars cervicalis oesophagi), söögitoru rinnaosaks (pars thoracica oseophagi) ja puguks (ingluvies).
Roomajatel
Madudel
Madude söögitoru kulgeb neelust maoni ja on lihtsa ehitusega ning väga lihaseline, mis kergendab saaklooma surumist makku.
Madude söögitoru histoloogilist ehitust on vähe uuritud, kuid elundi ehitus läbilõikes (väljast sissepoole) sarnaneb seedekulgla ehitusega: limaskest (mucosa), limaskesta lihaskest (muscularis mucosae), limaskestaalune (submucosae), lihaskest, serooskest.[2]
Imetajate söögitoru
Imetajatel eristatakse söögitorul kolme osa: söögitoru kaelaosa (pars cervicalis oesophagi), mis kulgeb neelust esimese roideni; söögitoru rinnaosa (pars thoracica oseophagi), mis kulgeb esimesest roidest kuni vahelihaseni; ja söögitoru kõhuosa (pars abdominalis oesophagi), mis paikneb mao ja vahelihase vahel. Rinnaõõnes kulgeb söögitoru keskseinandis (mediastinum)
Mäletsejatel ja koeral on söögitoru kogu ulatuses vöötlihased, seal on vahetult maolävise ees silelihased, hobusel ja kassil on söögitoru viimases kolmandikus silelihased.
Hobusel jõuab söögitoru maoni suhteliselt terava nurga all, mistõttu hobune ei saa oksendada ka mitte ületäitunud mao korral.
Vaade tagant. Söögitoru on keskel asuv pikk toruRistlõige inimese söögitoru seinast söögitoru keskosas: b – lihaste pikikiud, c – lihaste põikikiud, d – submuuka, e – Muscularis mucosae, f – limaskest veresoontega ja lümfisõlmekeseosaga, g – mitmekihiline lameepiteel, h – limanääre, i – näärmejuha
Inimese söögitoru
Anatoomia
Täiskasvanud inimese söögitoru on 25–30 cm pikkune.
Söögitoru jätkab VI kaelalüli kõrgusel neelu kõriosa.
alumine ehk diafragmaalne söögitorukitsus kohas, kus söögitoru läbib vahelihase (anatoomiline)
kardiaalne söögitorukitsus kohas, kus söögitoru suubub makku (füsioloogiline)
Söögitoru alumised 2–5 cm on lukustatavad järgmiste mehhanismidega:
Söögitorul on pikitoonus.
Söögitoru on elastne.
Rinnapiirkonnas on alarõhk, kõhupiirkonnas ülerõhk.
Söögitoru alumise osa limakestas on veenipolster. See veenipolster on osa portokavaalsest veenisüsteemist. Maksatsirroosi korral võib ta paistetada ning mõnikord tekitada veritsusega söögitoruvaariksid.
Söögitorulihased on ülemises kolmandikus vöötlihased, keskmises kolmandikus nii silelihased kui ka vöötlihased ning alumises kolmandikus valdavalt silelihased.
Vastavalt seedekulgla üldisele ülesehitusele on söögitoru seestpoolt vooderdatud voldilise limaskestaga (mucosa), mis mikroskoopiliselt koosneb epiteelkihist (lamina epithelialis mucosae), epiteelsest lihaskihist (lamina muscularis mucosae) ning nende vahelisest sidekoekihist (lamina propria mucosae). Välissein koosneb lihaspaunast (tela muscularis), lihaskiud kulgevad väljaspool pikuti ja seespool põigiti. Limaskesta ja lihasseina vahel on sidekoeline polster (tela submucosa).