Müokardiinfarkt ehk südamelihase infarkt (kõnekeeles lihtsalt infarkt) on seisund, mille korral südamelihase verevarustus väheneb või katkeb südame veresoonte sulguse või ahenemise tõttu. Selle tulemusena südamelihas kärbub ning normaalne südametegevus on häiritud.
Südamelihase infarkti kulg ja raskusastmed on erinevad ja individuaalsed, mis sõltuvad õigeaegsest ja kiirest ravist. "Aeg on südamelihas" – mida kiiremini reageerida, seda väiksem osa südamelihasest kärbub. Esimesed kaks tundi on kõige olulisemad.
Vereringeelundite haigused on peamine suremuse põhjus kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis. Eestis on haigestumine südame-veresoonkonnahaigustesse, kuhu kuulub ka südamelihaseinfarkt, Euroopa keskmisest kaks korda suurem.[1]
Põhjused
Pärgarterite ateroskleroos ehk veresoonte lubjastumine
See on kõige sagedasem (90% juhtudest) südamelihase infarkti põhjus. Rasvataoline aine ladestub arteriseina siseküljele. Selle tagajärjel tekkiv seinapaksend paisub ning sidekoestub, mille tagajärjel tekib lubiladestus. Seetõttu veresoone elastsus kaob ning tekib oht trombi tekkeks. Trombi suurenemisel arteris verevool katkeb. See protsess kestab aastakümneid.[2]
Veresoone spasm ehk järsk kokkutõmme
Veresoone emboolia
Südamelihase infarkti puhul on toimunud arteri topistumine verega edasikanduva ühe või mitme emboli ehk topisega. Topistunud veresoone alal tekivad verevarustushäired.[3]
Südamelihast verega varustavatesse pärgarteritesse süstitakse kontrastainet, mis muudab veresooned röntgenile nähtavaks. Pärast aine süstimist tehakse röntgen, millega selgitatakse välja, kui suures ulatuses on veresooned kahjustatud, ning valitakse välja sobiv ravimeetod.[4]
Südamelihase infarkti haigestumise ohtu suurendab 25–35% tahtmatu ehk passiivne suitsetamine. Passiivne suitsetamine on südame- ja veresoonkonnale peaaegu (80–90%) sama kahjulik kui aktiivne suitsetamine.[6]
Kõrge vererõhk on südame- ja veresoonkonna haiguste suurim riskitegur. See kahjustab veresooni, kiirendab veresoonte ateroskleroosi ehk lubjastumist ning koormab südant.[8]
Rohke ning kiire insuliini tootmine vähendab veresoonte võimet lõõgastuda, veri muutub paksemaks ning suureneb trombi tekkimise võimalus. Pidevalt suur vere glükoosisisaldus kiirendab veresoonte ateroskleroosi ehk lubjastumist.[9]
Ülekaalulisus
Vähene füüsiline aktiivsus
Füüsiline aktiivsus aitab vältida trombide teket, vähendada ülekaalu ning stressi, samuti langetab vererõhku.[10]
Inimesest sõltumatu
Meessugu
2016. aastal oli 2/3 südamelihase infarkti haigestunutest mehed.[1]
Vanus
Infarkti haigestumise risk suureneb vanusega, mida vanem on inimene, seda suurem on oht haigestuda. Risk haigestuda kasvab 45-st eluaastast.
Menopausiga väheneb naissuguhormoonide kaitsev toime.[11]
Tunnused
2/3 inimestest esinevad mõne päeva või nädala jooksul enne infarkti järgmised tunnused:
Valud südame piirkonnas
Hingeldamine
Väsimus
Peamine sümptom on stenokardiline valu. Valu kestab üle 20 minuti ning esineb kogu rindkeres, kiirgab vasakusse õlga ja küünarnukki ning mõnikord ka alalõuga, selga ja ülakõhtu. Reeglina on valu pigistav, suruv, kõrvetav või rebiv. Sageli algab valu öösel või varahommikul ning võib olla nii süvenev kui ka vahelduv.[12]
Infarkti piirkonnas on südamelihas kogu seina paksuses hävinud.
Mitteseinaläbine ehk mittetransmuraalne
Infarkti piirkonnas on südamelihas osaliselt hävinud.[13]
Ravimeetodid
Optimaalne medikamentoosne ravi
Elustiili muutus, milleks on tervislik toitumine, füüsiline aktiivsus ja suitsetamisest loobumine, riskitegurite nagu suhkurtõve, kõrge vererõhu ja ülekaalu kontrolli all hoidmine, ravimite kasutamine ning negatiivsete juhtumite ennetamine.
Perkutaanne koronaarne interventsioon ehk sondeerimine
Pärgarteri ahenenud piirkonda viiakse reie või käsivarre arteri kaudu sond ehk kateeter, mille tipus asub balloon. Balloon täidetakse surve all ning ahenenud kohas pressitakse naastud vastu veresooneseina. Seeläbi ei ole see enam takistuseks verevoolule. Laiendatud kohale pannakse võrk ehk stent, et takistada laiendatud koha uuesti ahenemist. Tänapäeval kasutatavad stendid on kaetud ravimitega, mis takistavad veresoone sumbumist, kuid sellest hoolimata kipuvad stendid mingi aja jooksul sumbuma.
Aortokoronaarne šunteerimine ehk südameoperatsioon
Südameoperatsioonil moodustatakse umbunud või ahenenud pärgarteri osale kõrvaltee haigelt endalt võetud veeni või arteriga. Jäsemelt võetud veene kasutatakse kõige sagedamini. Rindkerelt võetud arterit peetakse paremaks, sest see toimib kauem, kui jäsemelt võetud veen, millest pooled sumbuvad 10 aasta jooksul. Sageli on vaja moodustada mitmeid kõrvalteid. Pärast operatsiooni taastub patsient paar päeva intensiivravipalatis ning nädala möödudes lastakse patsient tavaliselt koju.[15]
↑Antero Tenhunen, Elmar Hain, Juha Venäläinen, Marja Tihtarinen-Ulmanen, Mervi Holopainen, Parnu Sotkas, Päivi Happonen. Bioloogia Gümnaasiumile I. Avita. Lk 39.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
