Berklii (Bk — berkelium latinan kelel) om 97nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period), vanhtunuden klassifikacijan mödhe sijazihe koumanden gruppan laptalagruppas (IIIB).
Ühthine ümbrikirjutand
Ei ole berklijad londuses, se om ratud transplutonine element. Amerikaine Glenn Siborg-himik da hänen kollegad saiba puhtast berklijad ezmäižen kerdan vl 1949. Element om nimitadud amerikaiženkaliforniženBerkli-lidnan da tedoiduzkeskusen mödhe.
Berklii om radiotoksine. Sen paineg živatoihe: jäb luiš vižkümne vot, vajehtab veren südäimišt, kucub rakad.
Fizižed ičendad
Berklii om radioaktivine hobedakaz metall. Kristalližen seglusen koume formad voib olda. Järgeline segluz om kaks'jaine geksagonaline, mugažo oleskeleb kubine tahkonkeskustoittud 70 atmosferad painudel i ortorombine 25 GPa painudel da sen enamba.