Tegusõna käändelised vormid

Tegusõna käändelised vormid on tegusõna vormid, mis väljendavad üldist tegevust, kuid mis ei väljenda kõneviisi, isikut ega arvu.

Eesti keel

Tegusõna käändelised vormid on

• ma-, da- ja vat-tegevusnimed ehk infinitiivid
• oleviku kesksõnad ehk v- ja tav-vormid
• mineviku kesksõnad ehk nud- ja tud-vormid.

Tegevusnimi

on tegusõna käändeline vorm, mis ei väljenda lauses iseseisvalt mingit verbikategoriaalset tähendust. Tegevusnimed on:

• ma-tegevusnimi, mille tüve järgi saab moodustada tema teisi käändevorme (seesütlev, seestütlev, saav ja ilmaütlev)

-ma: õppima; Mari tahab ujuma minna.

-mas: õppimas; Käisin kinos filmi "Videvik" esimest osa vaatamas.

-mast: õppimast; Kalle tuli metsast jooksmast.

-maks: õppimaks; Rõhutamaks oma lahkumist, tõusis vanaisa lauast.

-mata: õppimata; Mul on täna poes veel käimata.

• da-tegevusnimi, mille tüve järgi saab moodustada seesütleva käände vormi

-da: õppida; Liis tahab sünnipäevaks palju kingitusi saada.

-des: õppides; Põledes muutuvad puud tuhaks.

• vat-tegevusnimi, mille tüve järgi saab moodustada osastava käände vormi

-vat: õppivat; Mati soovivat õpinguid välismaal jätkata.

Tegevusnimed lauseliikmetena

• ma-tegevusnimi võib olla lauses

kohamäärus: Plaanisime jooksma minna.

sõltuvusmäärus: Õpetaja pani meid lahku istuma.

liitöeldise osa: Laps hakkas käima.

iseseisev öeldis: Ruttu õppima!

• mas-vorm võib olla lauses

kohamäärus: Käisime metsas uitamas.

sõltuvusmäärus: Kohtasin ema kohvikus istumas.

• mast-vorm võib olla lauses

kohamäärus: Olen tüdinenud elamast.

sõltuvusmäärus: Laulja Christina Aguilera keeldub nälgimast.

• maks-vorm on lauses

otstarbemäärus: Leidmaks enda koht elus, läks Kairi palverännakule.

• mata-vorm on lauses

viisimäärus: Läksin hommikul söömata kooli.

• da-tegevusnimi võib olla lauses

alus: Mulle meeldib süüa.

sihitis: Proovi oma pead sellega mitte vaevata.

määrus: Ema kasukas kõlbab ainult väga külmal talvel kanda.

öeldistäide: Minu eesmärk on karjääri teha.

täiend: Kallel oli soov püsti tõusta.

liitöeldise osa: Ma ei taha Sinu saladust teada saada.

• des-vorm on lauses

määrus: Hõisates ja juubeldades jooksid võitjad lavale.

• vat-tegevusnimi võib olla lauses:

sõltuvusmäärus: Ma justkui tundsin sind tulevat.

sihitis: Kas külmkapis leidub midagi söödavat?

Kesksõna

on tegusõna käändeline vorm, mis tähistab objekti tegevust tema omaduste või seisundina:

• oleviku kesksõna väljendab tegevust, mis suhtelises olevikus iseloomustab tegijat või tegevusobjekti

-v: õppiv; Kaua magav laps on vanematele õnnistuseks.

-tav: õpitav; Karli ütlus on äärmiselt usutav.

• mineviku kesksõna väljendab omadust või seisundit, mis on tekkinud või tekitatud suhtelises minevikus

-nud: õppinud; Raskelt uinunud last oli võimatu äratada.

-tud: õpitud; Sain kiita korralikult sooritatud harjutuse eest.

Kesksõnad lauseliikmetena

• oleviku kesksõna võib olla lauses

täiend: Bussijaamast leiti nälgiv laps.

öeldistäide: Antud psühholoogiline teos on minu jaoks raskelt loetav.

seisundimäärus: Õpilane astus klassi külmast värisevana.

• mineviku kesksõna võib olla lauses

öeldis: Kirjanik Jaan Kross on mitmeid raamatuid kirjutanud.

täiend: Käidud rada vajus unustusse.

öeldistäide: See tee on kahjuks suletud.

seisundimäärus: Väsinuna läks noor sportlane autasule järgi.

Vaata ka

Tegevusnimi

Kesksõna

Lauselühend

Viited

1. ↑ Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut

2. ↑ Eduard Vääri 1973. Eesti keele õpik keskkoolile. Tallinn: Valgus

3. ↑ Mati Hint 1983. Eesti keele õpik IX klassile. Tallinn: Valgus