Tegusõna

See artikkel räägib keeleteaduse mõistest; kirjastuse kohta vaata artiklit Verb (kirjastus)

---

Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.

Eesti keel

Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat:

• pööre,
• tegumood,
• aeg,
• kõneviis,
• kõneliik.

Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes tegusõnavormis väljenduda.

Morfoloogiliste kategooriate avaldumisvõimaluste ja sõnavormi süntaktiliste kasutusvõimaluste poolest jagunevad tegusõnavormid järgmiselt:

• finiitsed ehk pöördelised vormid,
• infiniitsed ehk käändelised vormid.

Vormiliselt jagunevad tegusõnad järgmiselt:

• lihttegusõnad,
• liittegusõnad,
• ühendtegusõnad,
• väljendtegusõnad^[1].

Tähenduslikult saab tegusõnu jagada mitut moodi. Seejuures lähtutakse sellest, milline on

• tegevuse suhe oma osalistega,
• tegevuslaad, eelkõige kestus^[1].

Tegevuse ja osalise suhte järgi eristatakse

• sihilisi ehk transitiivseid tegusõnu,
• sihituid ehk intransitiivseid tegusõnu^[1].

Teise liigituse järgi eristatakse

• enesekohaseid ehk refleksiivseid tegusõnu,
• kausatiivseid tegusõnu,
• vastastikuseid ehk retsiprookseid tegusõnu^[1].

Tegevuse kestuse põhjal eristatakse

• momentaanseid tegusõnu,
• frekventatiivseid tegusõnu,
• kontinuatiivseid tegusõnu^[1].

Mõnikord eristatakse eraldi ka algust märkivaid ehk inhoatiivseid tegusõnu^[1].

Tegusõna pöördeline vorm

Tegusõna pöördeline ehk finiitne vorm võib lauses esineda öeldisena või kuuluda öeldise koosseisu. Tegusõna pöördelises vormis avalduvad tegusõna morfoloogilised kategooriad.

Näiteks lauses Ma käisin eile kinos on käisin tegusõna pöördeline vorm, mis esineb öeldisena ja väljendab pöördekategooriast ainsuse 1. pööret, tegumoekategooriast isikulist tegumoodi, ajakategooriast lihtminevikku, kõneviisikategooriast kindlat kõneviisi ja kõneliigikategooriast jaatavat kõnet.

Tegusõna pöördelised vormid on

• ühesõnalised ehk lihtvormid, näiteks Mees ehitas onni,
• mitmesõnalised ehk liit- ehk analüütilised vormid. Liitvormid on verbi täis- ja ennemineviku vormid, mis koosnevad abiverbi olema pöördelisest vormist ja põhiverbi mineviku kesksõnast, näiteks Mees on/oli ehitanud onni.

Minimaalne täielik lause ehk tüüpiline lause on grammatiliselt kujundatud ja intonatsiooniliselt vormistatud. Selline lause väljendab terviklikku mõtet ning on täislause ehk ehituselt täielik lause. Minimaalne täielik lause koosneb tüüpiliselt tegusõna pöördelisest vormist ja selle juurde kuuluvatest nominaalsetest liikmetest, mida tavaliselt on vähemalt üks, näiteks Poiss jookseb võimlasse.

Tegusõna käändeline vorm

 Pikemalt artiklis Tegusõna käändeline vorm

Tegusõna käändeline ehk infiniitne vorm tavaliselt lauses iseseisvalt ei esine ning pöördsõna morfoloogilised kategooriad väljenduvad selles vaid puudulikult. Tegusõna käändelistel vormidel puuduvad mitmed tegusõnale omased tunnused ning nad lähenevad sõnaliigilt nimi-, omadus- ja määrsõnadele.

Näiteks lauses Ma olen seda lavastust juba näinud on näinud tegusõna käändeline vorm, mis täidab öeldise ülesannet ainult koos sõnavormiga olen ning milles väljendub pöördsõna kategooriatest aeg (mineviku näol) ning tegumood (isikulise tegumoe näol).

Tegusõna käändelised vormid on

• da-tegevusnimi,
• vat-tegevusnimi,
• ma-tegevusnimi,
• kesksõna,
• des-vorm.

Viited

1. 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus [1] (vaadatud 18.08.2012)

Välislingid

• Eesti keele käsiraamat