Öeldis ehk predikaat ehk grammatiline predikaat on lauseliige, mis väljendab tegevust; vastab üldistavalt küsimusele mida teeb?
Eesti keel
Öeldiseks on
Öeldise grammatilised kategooriad
Öeldise grammatilised kategooriad on öeldisverbi grammatilised vormid, milles avalduvad situatsiooni kui tervikut hõlmavatest grammatilistest tähendustest aeg, tegumood, modaalsus, teatelaad ja kõneliik ning situatsiooni osalisi hõlmavatest tähendustest isik ja arv.
Need tähendused võivad väljenduda
1) verbi tunnuste kaudu
2) selliste tarindite kaudu, mis koosnevad üldise tähendusega verbist ja põhiverbi käändelisest vormist, nt saab olema tuleviku väljendamisel, pidi lugema kaudsuse väljendamisel.
- Aeg väljendab tegevuse või olukorra suhet mineviku, oleviku või tulevikuga. Eesti keeles on neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik.
- Tegumood näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga.
- Modaalsus väljendab kõneleja vahekorda lausesisuga ja lausesisu vahekorda tegelikkusega.
- Teatelaad võib olla otsene või kaudne. Otsese teatelaadi puhul on kõneleja ise teate allikas ja teade on mõeldud kuulajale: Mari lendab homme Egiptusse. Kaudse teatelaadi puhul pärineb teade kelleltki kolmandalt ja kõneleja vahendab seda kuulajale: Mari lendavat homme Egiptusse või pärineb teade küll kõnelejalt, kuid pole mõeldud mitte kuulajale, vaid kellelegi kolmandale: Lennaku Mari homme Egiptusse.
- Kõneliik on kategooria, mille liikmed on jaatav kõne ja eitav kõne.
- Isik on seotud kõnealuse olendi või asja osalusastmega kõnesituatsioonis. Isikut väljendatakse isikuliste asesõnadega mina, sina, tema või mitmuses meie, teie, nemad, tegusõna pöördeliste vormidega. Esimene isik on kõneleja, teine isik on see, kelle poole kõneleja pöördub ja kolmas isik see, kellest on juttu.
- Arv märgib asjade ja olendite hulka: ainsust või mitmust.
Öeldise leksikaalsed kategooriad
Öeldise leksikaalsed kategooriad on tunnused, mille alusel öeldised liigituvad. Öeldise leksikaalsed kategooriad on agentiivsus, transitiivsus, tegevuslaad ja aspekt.
Öeldise leksikaalsed kategooriad iseloomustavad konkreetsete öeldisverbide käitumist lauses. Näiteks nende omadust väljendada/mitte väljendada suunatud, s.o sihilist tegevust ja sellega seoses nõuda/mitte nõuda enda kõrvale lauses sihitist – tegusõna on siis vastavalt sihiline (transitiivne) või sihitu (mittetransitiivne).
Paljudes käsitlustes ei ole aspekti ja tegevuslaadi vaheline piir selge. Tegemist on olemuslikult sarnaste kategooriatega. Mõnes keeles väljendatakse aspekti grammatiliste, mõnes keeles leksikaalsete vahenditega. Seetõttu on üldkeeleteaduslikes käsitlustes liigendatud aspekt tihti öeldise grammatiliste kategooriate alla. Eesti keeles võivad lause aspekti muuta ka määrsõnad läbi, ära jmt ja sihitise kääne.
Öeldise vormi mõjutab see, milline on tegijate sisuline arv ja aluse keeleline vorm – ainsus või mitmus, millest sõltuvad täisaluse ja kindla kõneviisi jaatava öeldise ühildumisreeglid ning otseselt käskiva öeldise vorm.
- Aluses üks tegija – öeldis ainsuses: Mari koristab tuba.
- Aluses loetletud mitu tegijat – öeldis mitmuses: Ema ja isa koristavad tuba.
- Alus vormilt mitmuslik – öeldis mitmuses: Vanemad koristavad tuba. Lapsed läksid poodi. Prillid olid katki. Püksid olid määrdunud (nn plurale tantum – sõnade (käärid, püksid jne) referent on küll üksikobjekt, kuid öeldisverb on nende puhul mitmuses, sest alus on vormilt mitmuslik). Kas teie, hr Tamm, helistasite mulle eile?
- Aluseks hulgasõna
- OSA, ENAMIK, ENAMUS, KOND-nimisõna või nimisõnalaadne arvsõna – öeldis ainsuses: Inimkond vihkab valetajaid. Osa inimesi sööb viis korda päevas. Kaks teeb vähe ära, kolm jõuab küllalt teha. Kolm teist saab raske ülesande (ükskõik, millised kolm). Kolmandik rühmast tegeleb maalimisega.
- Sõnad RÜHM, KAMP, HULK, KOOREM, KILO, LIITER jms, samuti määrsõnad PALJU, VÄHE, PISUT jms – öeldis ainsuses: Kamp noori märatses tänaval. Mul oli eile vähe loenguid.
- Sõnad MITU, TOSIN, PAAR tingivad reemana öeldisverbi ainsusevormi, temaatilise aluse korral võib öeldis olla ka mitmuses: Saarel lõhkes mitu miini. Paar/mitu saadikut lahkus/lahkusid ruumist.
- Distributiivse hulga puhul öeldis mitmuses ja koguhulga puhul ainsuses: Kümme sipelgat askeldavad(~askeldab) usinasti ühe raokese kallal aga Ühe raokese kallal askeldab (~askeldavad) usinasti kümme sipelgat.
- Põhiarvsõnal on umbkaudsust väljendav laiend – remaatiline alus tingib alati öeldisverbi ainsuse, temaatilise aluse korral on võimalik ka mitmuse kasutamine: Poodi tõttas umbes kakssada inimest. Umbes sada inimest käis (~käisid) rallil.
- Aluseks ainsuslik KÕIK või määretletud isikutele viitav arvsõna – öeldis mitmuses: Kõik armastavad jäätist. Need kaks mängisid malet, teised kolm joonistasid.
- Ainsuslik alus kaastoimijavormiga täiendatult – öeldis ainsuses: Mihkel käis oma õega poes.
- Mitmuslik alus kaastoimijavormiga täiendatult – öeldis mitmuses: Meie sinuga esitame oma ideed kirjalikult, nemad Tiiduga teevad seda suuliselt. Teie hr Põlluga minge kontorisse (ka teietamisvormina).
- Alus lausekujuline, kuid tähistab pealausega ühe ja sama isiku tegevust – öeldise arv on tingitud kas kõrvallause tegijate arvust, nt Kellel supp on söödud, võib/võivad mängima minna, või kõrvallause öeldise vormist, nt Kes oma töö korralikult ära teevad, võivad minu soovitusega arvestada. Kuivõrd siduv kes on nimetavas reeglipäraselt ainsuslik, kasutatakse pealauses sageli üldistavat ainsust: Kes oma supi on ära söönud, võib kohe minna mängima, aga ka mitmus ei ole vale: Kes oma supi on ära söönud, võivad kohe minna mängima.
Iseseisvas jaatavas lauses on öeldisverb harilikult teisel kohal, teemana esineva lauseliikme järel. Kui teemaks on alus, siis tuleb öeldis selle järel nt Ema armastas lapsi terve eluaja. Kui teemaks on mingi muu lauseliige, siis vahetavad alus ja öeldis harilikult kohad, nii et verb jääb ikka teisele kohale nt Lapsi armastas ema terve eluaja. Terve eluaja armastas ema lapsi.
Kõrvallausetes, eitavates lausetes ning küsi-, käsk-, soov- ja hüüdlausetes asub verb sageli kas lause lõpus või algul.
Verbi paigutamisega lause algusse ja sellest tingitud aluse ja öeldise kohavahetusega on eesti keeles võimalik väljendada:
- küsimust (kas asemel): Oled sa segaseks läinud? = Kas sa oled segaseks läinud?
- käsku a) tavalises käsklauses kõrvuti teisel kohal asuva öeldisverbiga, nt Käi sa vahepeal kodus ära = Sa käi vahepeal kodus ära. b)hoiatust või keeldu väljendavas käsklauses ainuvõimalikuna, nt Katsu sa seda teha!
- hüüdu (küll asemel): Oled sina alles tubli! = Küll sa oled tubli!
- soovi ja (soov)tingimust (kui asemel): Läheks nad ometi kord minema! = Kui nad ometi kord minema läheks! Saaksin ma autost head hinda, ostaksin korteri! = Kui ma saaksin autost head hinda, ostaksin korteri.
Verb pannakse sageli lause algusse ka minevikutegevust edastava jutustuse lauseis, Istun mina oma kabinetis ja kirjutan aruannet, ning temaatilistel põhjustel, Ma lahkun hommikul – Lahkun ma hommikul. Ma ei tee seda – Ei tee ma seda.
Verb võib olla lause lõpus, kui eitusele või suhtluseesmärgile osutav sõna on lause algul. Nii võib verb olla lause lõpus:
- eitavas lause, mille algul on eitussõna või eituse mõjuala väljendav sõna, Ega ma rumal (ei) ole! Ega te koju ei lähe? Kodus ma hommikul tavaliselt kohvi ei joo.
- küsilauseis, Kuidas te hommikul nii ruttu siia jõudsite? Kas sa homme koju sõidad?
- hüüdlauseis, (Küll) ma sellele poisile veel homme näitan!
Verb võib olla lause lõpus ka mõningais kõrvallauseis:
- kaudküsilauseis ja relatiivlauseis, Ma tean, miks arst seda tegema pidi. Ma nägin seda meest, kellega naine rääkis.
- eitava või küsiva pealausega kõrvallausetes, Ta ei räägi nii mitte sellepärast, et ta ise seda näinud oleks, vaid...; Kas ta räägib nii sellepärast, et ta ise seda näinud on?
- aja- tingimuslauseis, mis algavad sidesõnaga kui, Lind värises, kui ma ta pihku võtsin. Kui sa seda teed, juhtub õnnetus.
Jaatava ja väitva pealause puhul sidesõnadega et, sest, kuna, ka võrdlussidesõnadega nagu, kui otsekui, justkui jt algavad kõrvallaused on alati pealause sõnajärjega. Kord juhtus nõnda, et Juss ja Mari käisid kahekesi kodumail. Ma usun, et sel õhtul peeti igal pool pidu. Eile läks meil hästi, kuna meid kõiki lubati varakult koju.
Infiniitse verbivormi laiendeil on tendents paigutuda infiniitvormi ette, Isa on linna läinud. Isa on välja läinud. Kuid midagi ebatavalist pole ka järelasendis, Isa on läinud linna.
Vaata ka
Kirjandus
- Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut 1993, 27–29
- Kerge, Krista. Eesti süntaks keeleõppe praktikule. Tallinn: TEA kirjastus 2001, 49–51
