Aspekt on lauses väljenduv suhe situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel. Tegemist on öeldise ja kogu lause süntaktiliselt tähtsa leksikaalse kategooriaga. Aspekt jaguneb kaheks: leksikaalseks ja morfoloogiliseks (grammatiliseks)[1].
Leksikaalne aspekt
.Leksikaalset aspekti nimetatakse ka tegevuslaadiks. Tegevuslaad on situatsioonide objektiivsed sisemised omadused, st see klassifitseerib situatsioone. Situatsioonitüübid jagatakse neljaks: seisund, tegevus, sooritus ning saavutus. Nende jaotus põhineb kolmel tunnusel – staatilisus/dünaamilisus, duratiivsus/momentaansus ja teelisus/ateelisus.[2]
Dünaamiline situatsioon pigem „toimub“ kui „on olemas“, on heterogeenne ning muutuv, staatiline situatsioon pigem „on olemas“ kui „toimub“, on homogeenne ning pidev ja muutumatu.[3]
Näiteks:
Maa on ümmargune. (staatiline)
Poiss mängib sõpradega peitust. (dünaamiline)
Duratiivsed situatsioonid on seotud ajalise kestusega, momentaansed (punktuaalsed) situatsioonid on aga hetkelised.[2]
Näiteks:
Poiss ujub basseinis. (duratiivne)
Telefon purunes. (momentaalne)
Teelisuse puhul eristatakse situatsioone, millel on mingi sisemine, loomulik ammendumispiir ning situatsioone, millel selline piir puudub, mis ei jõua kuhugi välja ja mille lõpp on vaid katkemine. Selliseid situatsioone nimetatakse teelisteks ehk piiritlevateks ning ateelisteks ehk mittepiiritlevateks.[4]
Näiteks:
Ta ehitas uue maja. (teeline)
Lapsed mängivad õues. (ateeline)
Grammatiline aspekt
Grammatiline aspekt näitab situatsiooni piiritletust (piiritlusaspekt), ajalist faasi (faasiaspekt) ning kvantiteeti (kvantitatiivne aspekt).[5]
Piiritlusaspekt
Piiritusaspekt on aspektikategooria tüüpilisem esindaja, mida sageli peetakse ainsaks aspektiliigiks. Piiritlusaspekt jagub kaheks: perfektiivne ehk piiritletud ning imperfektiivne ehk piiritlemata. Piiritletud situatsioonid on piiri saavutanud teelised situatsioonid, alati on piiritletud punktuaalsed situatsioonid. Piiritlemata situatsioonid on nii teelised situatsioonid, mis pole saavutanud oma piiri, kui ka kõik ateelised situatsioonid ehk situatsioonid, mida ei saagi piiritleda.[5]
Näiteks:
Tüdruk laulis kolm tundi. (piiritletud)
Tüdruk laulis. (piiritlemata)
Faasiaspekt
Faasiaspekt näitab, millises toimumisfaasis olevana situatsiooni vaadeldakse.
Selle liigid on:
- situatsiooni enda sisemisi ajafaase, st algust (inagressiivsust), jätkumist (kontinuatiivsust) või toimumist (progressiivsust) ja lõppu (egressiivsust ehk terminatiivsust) näitavad aspektid;
- situatsiooni eelfaasi (prospektiivsust) ning järelfaasi (retrospektiivsust) näitavad aspektid.[6]
Kvantitatiivne aspekt
See näitab situatsioonide paljust. Aspektitähendused on suhteliselt vähe grammatiseerunud, väljendudes peamiselt verbiliidetena või väljaspool verbi leksikaalselt. Süntaktilistest vahenditest kasutatakse kordust (reduplikatsiooni). Kvantitatiivsest aspektist kui verbi (leksikaal)grammatilisest kategooriast võib eesti keele puhul rääkida vaid mõnel erijuhul. Põhilised kvantitatiivse aspekti tähendused on iteratiivsus, distributiivsus ja multiplikatiivsus.[7]
Iteratiivsus
Iteratiivsus on samade osalistega situatsiooni esinemine mitu korda eri ajaperioodidel või vaheaegadega, väljendatakse enamasti leksikaalselt, nt sagedusadverbiaalidega mõnikord, päeviti, kui ka kordusadverbiaalide reduplitseerimisega, nt ikka ja jälle või verbikordusega, nt Ta uurib ja uurib, kuid ikka ei leia vastust.[7]
Distributiivsus
Distributiivsus on sama situatsiooni esinemine mitu korda, kuid iga kord vähemalt osaliselt eri osalistega. See tähendab, et tegemist on situatsiooni mittetäieliku kordumisega. Eesti keeles ei näidata distributiivsust verbis, vaid distributiivsete pronoomenite ja adverbidega[8], nt Nad astusid ükshaaval lavale.
Multiplikatiivsus
See on situatsioonide kordumine samal ajaperioodil. Situatsiooni käsitatakse tervikuna, mis koosneb korduvatest üksikaktidest. Multiplikatiivsust väljendavad le-elementi sisaldavad verbiliited (nt lendlema), liited -gi ja -ki (nt ohkima), -i- (nt surkima). Paljud multiplikatiivsed verbid on onomatopoeetilised või deskriptiivverbid.[9]
Vaata ka
Viited
- ↑ Kroeger, Paul R. (2005). Analyzing Grammar: An Introduction (inglise). Cambridge: Cambridge: Cambridge University Press, 152.
Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim.) (2017). Eesti keele süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 109.
- ↑ 2,0 2,1 Norvik, Miina; Piiroja, Piret (19. juuni 2013). "Aeg ja aspekt". Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics (inglise). 4 (1): 53–72. DOI:10.12697/jeful.2013.4.1.04. ISSN 2228-1339.
- ↑ Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim.) (2017). Eesti keele süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 109.
- ↑ Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim.) (2017). Eesti keele süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 111.
- ↑ 5,0 5,1 Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim.) (2017). Eesti keele süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 112.
- ↑ Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim.) (2017). Eesti keele süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 117–118.
- ↑ 7,0 7,1 Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim.) (2017). Eesti keele süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 126.
- ↑ Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim.) (2017). Eesti keele süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 127.
- ↑ Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim.) (2017). Eesti keele süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 127–128.
