Isik on üks öeldise grammatiline kategooria. Isik on seotud kõnealuse olendi või asja osalusastmega kõnesituatsioonis.
Eesti keel
- Isiku väljendamiseks kasutatakse isikulisi asesõnu mina, sina, tema või mitmuses meie, teie, nemad ning tegusõna pöördelisi vorme.
Mina õpin eesti filoloogiat;
Teie soovite poodi minna; Sajab;
Hooplevad, et võitsid kuldkarika.
- Isikut tähistatakse ka konkreetsete nimisõnade ning nimedega.
Maria kirjutab luuletusi;
Hulk lapsi jälgis teatrietendust.
- Esimene isik on kõneleja.
- Teine isik on see, kelle poole kõneleja pöördub.
- Kolmas isik on see, kellest räägitakse.
Isik ja arv
- Grammatiline isiku- ja arvukategooria väljendub morfoloogilises pöördekategoorias, millel on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret.
Ainsus:
- mina ~ ma
- sina ~ sa
- tema ~ ta
Mitmus:
- meie ~ me
- teie ~ te
- nemad ~ nad
- Isik on hästi määratletav pöördelõpu järgi siis, kui täisaluseks on
- mina ~ ma
- sina ~ sa
- meie ~ me või mina + substantiiv(id)
- teie ~ te või sina + substantiiv(id)
(Me) sööme; (Sa) harjutad; (Te) karjute; (Sina, tüdruk) tuled mulle appi.
- Ülejäänud juhtudel on öeldis 3. pöördes ning isikut pole pöördelõpu järgi võimalik tuvastada.
Grupp turiste vaatleb monumenti; Täna külmetab.
Õppigem hoolega; Astugem kiiresti; Laulgem valjemini.
Kirjandus
- Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 69-72.
- Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 27-29.
