Pööre (keeleteadus)

Pööre on tegusõna grammatiline kategooria, mis näitab,

• et tegevus lähtub alusega tähistatavast tegijast,
• milline on tegija seos kõneleja ja kuulajaga.

Eesti keel

Pöördekategoorial kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget. Need pöördekategooriad esinevad

• kindla kõneviisi jaatavas kõneliigis: Ma söön šokolaadi
• tingiva kõneviisi jaatavas kõneliigis: Ma oleksin kukkunud
• käskiva kõneviisi jaatavas ning eitavas kõneliigis: Ärge segage! Tooge süüa!

Kindla ja tingiva kõneviisi eitavas kõneliigis ning kaudses kõneviisis pöördetunnused puuduvad. Sellisel juhul väljendab isikut vastav isikuline asesõna või nimisõna: Ma ei söö šokolaadi; Ma ei oleks kukkunud; Mari elavat Tartus.

Pöördekategooria ainsuslikud liikmed

• Ainsuse 1. pööre näitab, et isikuid, kellele tegevus on suunatud, on üks ning see on kõneleja ise.

Tegusõna saab olla ainsuse 1. pöördes ainult siis, kui alus on isikuline asesõna mina ~ ma või on lauses juurdemõeldav.

1. pöörde tunnus on -n: Ma laulan kõva häälega; Armastan tantsida.

• Ainsuse 2. pööre näitab, et isikuid, kellele tegevus on suunatud, on üks ning see on kuulaja.

Tegusõna saab olla ainsuse 2. pöördes ainult siis, kui alus on isikuline asesõna sina ~ sa või on lauses juurdemõeldav.

Ainsuse 2. pööre on võib väljendada ka üldisikut, s.t aluseks võib olla kes tahes isik: Näed kogu aeg vaeva, aga silmale nähtavaid tulemusi ei ole.

2. pöörde tunnus on -d: Sa räägid rumalat juttu, v.a käskivas kõneviisis: Tee tööd ja ära virise.

• Ainsuse 3. pööre näitab, et tegevus on suunatud alusele, kes on üks väljaspool kõnesituatsiooni viibiv isik või asi.

Tegusõna saab olla ainsuse 3. pöördes, kui alus on nimisõna/nimisõnafraas, omadussõna, nimisõnastunud kesksõna, poolnimisõna ehk kvaasisubstantiiv, hulgasõnafraas, da-infinitiiv(fraas), kõrvallause või asesõna, mis viitab väljaspool kõnesituatsiooni viibivale isikule või asjale: Jüri teeb tööd. Talle meeldib laulda.

Tegusõna saab olla ainsuse 3. pöördes, kui tegevus on suunatud üldisikule, s.t aluseks saab olla kes tahes isik: Oma tööd tuleb teha rõõmuga.

Ka isikuta lauses kasutatakse ainsuse 3. pööret: Hommikul hakkab lund sadama.

3. pöörde tunnus esineb ainult kindla kõneviisi olevikus.

3. pöörde tunnus on -b.

Pöördekategooria mitmuslikud liikmed

• Mitmuse 1. pööre näitab, et isikuid, kellele tegevus on suunatud, on kaks või enam ning üks neist on kõneleja.

Tegusõna saab olla mitmuse 1. pöördes ainult siis, kui alus on isikuline asesõna meie ~ me või on lauses juurdemõeldav.

1. pöörde tunnus on käskivas kõneviisis -m, kindlas ja tingivas kõneviisis -me : Me käisime eile Tallinnas. Nähkem rohkem vaeva!

• Mitmuse 2. pööre näitab, et isikuid. kellele tegevus on suunatud, on mitu ja vähemalt üks neist on kuulaja.

Tegusõna saab olla mitmuse 2. pöördes ainult siis, kui alus on isikuline asesõna teie ~ te või on lauses juurdemõeldav.

2. pöörde tunnus on -te: Te vaatate liiga palju televiisorit, v.a käskivas kõneviisis: Te minge kooli!

• Mitmuse 3. pööre näitab, et isikuid, kellele tegevus on suunatud, on vähemalt kaks, kuid need ei ole ei kõneleja ega kuulaja.

Alus võib olla nimisõna/nimisõnafraas, omadussõna, nimisõnastunud kesksõna, poolnimisõna ehk kvaasisubstantiiv, hulgasõnafraas, da-infinitiiv(fraas), kõrvallause või asesõna, mis näitab, et isikuid, kellele tegevus on suunatud, on vähemalt kaks, kuid need ei ole ei kõnelejad ega kuulajad: Kass ja koer lamavad diivanil. Nad mängivad palli.

Mitmuse 3. pöörde tunnused esinevad vaid kindla kõneviisi olevikus (tunnus -vad) ning kindla kõneviisi lihtminevikus ja tingivas kõneviisis (tunnus -d): Nad teevad liiga palju lärmi; Jüri ja Mari rääkisid mulle uusi uudiseid.

Vaata ka

• Pööramine

Kirjandus

• Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 69-72.

Välislingid

• http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3&p1=4&id=186