Liitöeldis ehk liitpredikaat on öeldis, kus pöördeline verbivorm moodustab ühendi käändelise verbivormiga, teonime, teise pöördelise verbivormi või käänd- või määrsõnaga.
Eesti keel
Liitöeldis vastab ühele küsimusele ja moodustab sisulise terviku.
Liitöeldise üks komponent on tegusõna pöördeline vorm (lihtvorm nt jooksen, kirjutas või liitvorm nt oli jooksnud, ei kirjuta, ära naera) ja teine komponent kas tegusõna käändeline vorm (jooksma, kirjutanud), teonimi (jooksmine, kirjutamine), määrsõna (ette, peale, nagu), käändsõna (jalg, aru) või muu tegusõna pöördeline vorm. Liitöeldis on
Ka lihtöeldis võib koosneda mitmest sõnavormist, kuid seda ainult täis- või ennemineviku või eituse väljendamisel. Sellisel juhul on tegu liitvormiga ja abisõnaks on tegusõna olema: Ilmad on soojaks läinud või eitussõna: Ilmad ei lähe soojaks.
| lihtöeldis
|
liitöeldis
|
öeldis + komplement
|
| verbi liitvorm
|
perifrastiline verbivorm
|
ahelverb
|
verb + infinitiiv
|
| on söönud
|
jäi söömata
|
hakkas sööma
|
kavatses süüa
|
Vaata ka
Öeldis
Lihtöeldis
Kirjandus
Erelt, Mati 2013. Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikooli Eesti Keele Osakonna preprindid 4, lk 49-65.
