Väljendverb on tegusõna, mis koosneb käändsõna(de)st ja tegusõna(de)st.
Eesti keel
Väljendverbi sisuliseks tuumaks on käändsõna[1], näiteks jalga laskma.
Mõned väljendverbid võivad hõlmata ka mitut käändsõnavormi, näiteks ajast ja arust olema, ühist keelt leidma, tühja juttu ajama.
Tähendus
Ühendverbil on alati nii otsene kui ka ülekantud tähendus, väljendverbil on määrav ülekantud tähendus. See tähendab, et suppi kokku keetma ei ole seotud mitte söögitegemisega, vaid probleemide tekitamisega.
Õigekiri
Väljendverbi võib pidada pigem sõnade ühendiks kui üheks sõnaks. See tähendab, et üldjuhul kirjutatakse selle osad teineteisest lahku, aga mõnel juhul võib väljendtegusõna osad kokku kirjutada, näiteks silmahakkav areng – erinevus hakkas silma. Kokkukirjutatuna muutub ühend omadussõnaliseks, lahkujäetuna väljendab tegevust.
Tegusõna osade järjekord lauses võib muutuda, näiteks lasen leiva luusse - lähen leiba luusse laskma.
Viited
