des-vorm (ka gerundiiv) on eesti grammatikas tegusõna käändeline vorm, mis esineb lauses määrusena. See on ajamääruslik lauselühend. des-vormi kasutatakse samaaegseid tegevusi väljendavate lausete lühendamiseks: Kui päevitasin Pärnu rannas, lugesin läbi huvitava raamatu > Pärnu rannas päevitades lugesin läbi huvitava raamatu.
des-vormi tunnused
des-vormi tunnusel on kolm varianti: des, tes, es. Nende valik sõltub samadest asjaoludest nagu da-tegevusnime variantide valik.
- des kui da-tegevusnimes da, rääki/da – rääki/des
- tes kui da-tegevusnimes ta, hüpa/ta – hüpa/tes
- es kui da-tegevusnimes a, süü/a – süü/es
des-vormi tähendus
des-vormiga väljendatakse samaaegselt toimuvat tegevust ja seda iseloomustavat tegevust: Lauldes ja joostes möödusid lapsed mu aia tagant.
des-vorm ja des-tarind, s.o des-vormis peasõnaga infiniittarind, väljendavad harilikult
- põhilause sündmusega samaaegset sündmust. Muiates ütles ta järgmised sõnad.
- põhilause sündmusega vahetult eelnevat sündmust. Jõudes mõtetega nii kaugele, tundis ta piinlikkust.
- põhilause sündmusega vahetult järgnevat sündmust. Ta läks kiige juurde, seades end sellele istuma.
Referentsiaalselt sõltuvad ja sõltumatud des-tarindid
Nii nagu muud infiniittarindid on ka des-tarindid referentsiaalselt kas sõltuvad või sõltumatud.
- Sõltumatu des-tarind, mille lähtelause tegevussubjekti referent ei ole identne põhilause tegevussubjekti referendiga, sisaldab tänapäeva eesti keeles suhteliselt regulaarselt ainult sihitut tegusõna, näiteks loojuma. Lähtelause tegevussubjekt saab des-tarindis omastavalise vormi: Päikese loojudes / Päike loojus / läks ilm jahedaks.
Vaata ka
Kirjandus
- Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus
- Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut
