'vat-tegevusnimi' ehk vat-infinitiiv, nt magavat, lugenuvat, on tegusõna käändeline vorm. Päritolult on see oleviku kesksõna osastava käände vorm, mis on partitsiibi paradigmast väljunud ja käitub lauses nagu infinitiiv.
Vat-infinitiivtarind
vat-tegevusnimi on lauses vat-infiniittarindi ehk vat-konstruktsiooni peasõna.
Vat-konstruktsioonist kui iseseisvast infinitiivvormist on alust rääkida seetõttu, et süntaktiliselt käitub ta nimisõnalaadselt.
Vat-infinitiivil on neli vormi:
- isikulise tegumoe olevikuvorm ehk vat-vorm:
Arvasin ta koju minevat. Ema kuulis teda laulvat. Sellele vastab aktiivne (tegevussubjekt esineb grammatilise subjektina ehk alusena) lähtelause ning see väljendab põhisündmusega samaaegset sündmust.
Need on kümme enim tehtavat viga. Need seiklused lõpetavat tema edu peagi. Sellele vastab passiivne (tegevussubjekt ei esine lauses grammatilise subjekti ehk alusena) lähtelause ning see väljendab põhisündmusega samaaegset sündmust.
Arvasin Peetri olevat kirja juba lugenud. Ma arvasin Peetri juba lugenuvat kirja. Sellele vastab aktiivne (tegevussubjekt esineb grammatilise subjektina ehk alusena) lähtelause ning see väljendab põhisündmusele eelnevat sündmust.
- umbisikulise tegumoe minevikuvorm kujul olevat + Vtud:
Teadsin seda juba tehtud olevat. Ema arvas raamatu loetud olevat. Sellele vastab passiivne (tegevussubjekt ei esine lauses grammatilise subjekti ehk alusena) lähtelause ning see väljendab põhisündmusele eelnevat sündmust.
Vat-tegevusnimi võib asendada et-sihitislauset ja on lauses
- sõltuvusmäärus, mis on lauses põhiverbiga suhteliselt tihedalt seotud:
Ma uskusin sind magavat (=ma uskusin, et sa magad). Ma nägin teda tantsivat (=ma nägin, et ta tantsib).
- sihitis, laiendades * sihilisi tegusõnu ehk transitiivverbe (nt leidma, laulma, märkama, lootma, avastama, rääkima, väitma, teadma, kartma, möönma, mäletama, ütlema jne):
Kuulsin toas lauldavat (= kuulsin, et toas lauldakse). Onu Ülo märkavat tekstis palju vigu (=Onu Ülo märkas, et tekstis on palju vigu).
Vormiliselt kattub vat-tegevusnimi kaudse kõneviisi olevikuvormiga (väljendab kaudset väidet, see tähendab kelleltki kolmandalt kuuldud väidet). Nimelt on ka kaudse kõneviisi ehk kvotatiivi tunnuseks olevikus -vat: Jüri olevat omale uue maja ostnud. Mari olevat endale uut kampsuni kudunud.
Vaata ka
Kirjandus
- Erelt, Mati, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn.
