Sõltuvusmäärus

Sõltuvusmäärus ehk rektsiooniadverbiaal on määruse liik, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud ^[1].

Sõltuvusmäärus on määruste kategoorias teisejärguline. See ühendab enda alla tegusõna või muu tegevust väljendava sõna kõik ülejäänud sõltuvuslikud laiendid.

Sõltuvusmääruse tähendusliigid on väga ähmaste piirjoontega, vorm oleneb pigem põhjast^[küsitav]. Sõltuvusmääruseks on lauses nimisõna, kaassõnafraas või tegusõna käändeline vorm.

Sõltuvusmääruseks nimisõna

Sõltuvusmääruseks võib olla nimisõna sisseütlevas, seesütlevas, seestütlevas, alaleütlevas, alalütlevas, alaltütlevas ja kaasaütlevas käändes.^[2]

• Sisseütlevas käändes sõltuvusmäärus on tegusõna laiend, näiteks
  • Ta suhtub inimestesse hästi.
  • Oma innukusega sunnid sa kõiki endasse uskuma.

• Seesütlevas käändes sõltuvusmäärus on tegusõna laiend, näiteks
  • Usaldan sind kõiges.
  • Madis püüdis Kerstit veenda oma truuduses.

• Seestütlevas käändes sõltuvusmäärus osutab
  • vaimse tegevuse tulemusele (seestütleva käände asemel võib kasutada ka kaassõna kohta), näiteks Selles raamatus oli juttu reisimisest (= reisimise kohta).
  • (lähte)materjalile, näiteks Kas elu koosnebki ainult pisiasjadest?
  • millelegi, millest eraldutakse või lähtutakse, näiteks Mihkel jäi Kadrist ilma.
  • asjadele, mida väljendavad (suhteid avaldavad) tegusõnade laiendid, näiteks Mulle aitab sinust.

• Alaleütlevas käändes sõltuvusmäärus väljendab
  • tegevusobjekti (alaleütleva käände asemel võib kasutada kaassõna peale), näiteks Varem loodeti emale (= ema peale).
  • tegevuse toimepiiri (alaleütlev kääne on siin osaliselt samaväärne rajava käändega, peaaegu alati aga kaassõnaga peale), näiteks Vaasi väärtust hinnati kolmekümnele eurole (= kolmekümne euro peale).
  • tegusõnade laiendeid, näiteks Ilusale ilmale järgnes vihmane ilm.
  • omadussõnade laiendeid (võib kasutada ka kaassõna peale), näiteks Ta oli pahane oma kombele (= kombe peale) tähtsate olukordade puhul kokutada.

• Alalütlevas käändes sõltuvusmäärus laiendab tegusõnu peatuma, baseeruma, põhinema, rajanema, näiteks
  • Kõneleja jättis peatumata kõige tähtsamatel faktidel.
  • Eesti kirjakeel põhineb peamiselt põhja-eesti keskmurdel(e).

• Alaltütlevas käändes sõltuvusmäärus väljendab kõrvutavat vaatepunkti (võib kasutada ka järelsõna poolest), näiteks
  • Õpetaja oli päritolult (= päritolu poolest) inglane.
  • Käitumiselt sobiksid sa lausa diplomaadiks.
  • Teostuselt jätab töö hea mulje.

• Kaasaütleva käände tingivad sõltuvusmääruse puhul
  • vastastikust tegevust väljendavad tegusõnad, näiteks Isa vaidles emaga.
  • tegusõnad, mis väljendavad kohtlemist, näiteks Oma külalistega saan ma ise hakkama.
  • mõnikord ka tegusõnad olema, hakkama, minema olemasolulauses, näiteks Noorema lapsega on alati kergem olnud.

Sõltuvusmääruseks kaassõnafraas

Rektsiooniliselt on tingitud paljude kaassõnadega kaassõnafraasid, näiteks

• all: Võimalike lahenduste all mõeldi ainult ühte.
• järele: Ta haises alkoholi järele.
• kohta: Seadus ei kehti alaealiste kohta.
• peale: Ema oli ärritatud minu peale. Vana mees mõtles oma õnnetu elu peale.
• poole: Noored pürgivad tõe poole.
• poolest/suhtes: Lapsed ei erine välimuse poolest.
• pärast: Oma vendade pärast ei ole vaja sul enam muretseda.
• vastu: Lapsena tundsin huvi kõige uue vastu.
• üle: Sa peaksid oma elu üle järele mõtlema.

Sõltuvusmääruseks tegusõna käändeline vorm

Sõltuvusmääruseks võib olla

• ma-vorm: Ta valmistus eksamit tegema.
• mas-vorm: Ta märkas Kadrit istumas.
• mast-vorm: Hobune keeldus edasi minemast.
• mata-vorm: Isa unustas ukse lukustamata.
• vat-vorm: Vanaema tundis enda põdura olevat.

Vaata ka

• Eesti keele grammatika
• Lause moodustajad

Viited

1. M. Erelt, T. Erelt, K. Ross. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 386.
2. M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. §525