Kohamäärus ehk lokaaladverbiaal on määrus, mis väljendab tegevuse kohta ja vastab küsimusele kuhu? kus? kust? kustsaadik? kustkaudu?
Eesti keel
Tüüpiliseks kohamääruseks on lauses nimisõna, mis sisaldab lokaalseid tähenduskomponente: mets, meri, tuba, maja, kosmos, ida jmt, või kohamäärsõna: vasakul, sinna.
Kohamääruse funktsioonis võib olla
rajavas käändes: Reisisime sõpradega Lõuna-Prantsusmaani
- nimisõna, mis tähistab
- ruumi, kohta, suunda vms: Õues on päris soe
- elusolendit, kollektiivi, keha või vaimu komponenti: Temas on midagi nukrameelset. Südamest käis valusähvakas läbi. Olen kümme aastat musitseerinud rahvamuusikaansamblis
- abstraktmõistet: Vangistuses peitub tõeline agoonia
- sündmust: Me tulime trennist
- kaassõnafraas: Ta läks mööda jääteed
- tegusõna ma-, mas- või mast- vorm: Mari kutsus Jüri jalutama. Käisime isa autot parandamas.
Kohamääruse liigid
Sihtkohamäärus
Sihtkohamäärus on tegusõna seotud laiend ja vastab küsimusele kuhu?
Sihtkohamäärus laiendab selliseid tegusõnu, mis väljendavad
- siirdumist ja siirmist, nt mingi objekti liikumist või info talletamist: minema, tulema, jooksma, tõttama, roomama jne
- jätmist, jäämist või millegi tekkimist: jääma, jätma, ehitama, eksima, rajama jne
- võimalikkust, piisavust või sobivust: kõlbama, sobima, pääsema, mahtuma, jõudma jne
Sihtkohamääruseks võib olla
- nimisõna sisseütlevas või alaleütlevas käändes: Ta läks majja. Panin kingad jalga
- kaassõnafraas, mis sisaldab kaassõna alla, allapoole, ette, ettepoole vmt: Jätsin supipoti pliidi peale
- tegusõna ma-vorm: Laps jäi magama
- kohamäärsõna kuhu, kuhupoole, eemale, kaugele vmt: Kuhupoole me nüüd läheme?
Asukohamäärus
Asukohamäärus on tegusõna vaba laiend ja vastab küsimusele kus?
Asukohamääruseks võib olla
- nimisõna seesütlevas või alalütlevas käändes: Olime Tallinnas. Raamat on endiselt laual
- kaassõnafraas, mis sisaldab kaassõna all, asemel, allpool, ees, eespool vmt: Meie kohal hõljus musti pilvi
- tegusõna mas- vorm: Ta käis laulmas
- kohamäärsõna kus, kuspool, all, allpool vmt: Tagapool on rahvast palju vähem
Lähtekohamäärus
Lähtekohamäärus on tegusõna seotud laiend ja vastab küsimusele kust?
Nagu sihtkohamäärus, laiendab ka lähtekohamäärus siirmist ja siirdumist väljendavaid tegusõnu ning need määrused esinevad tavaliselt koos: Nad tulid maalt (lähtekohamäärus) linna (sihtkohamäärus).
Olemasolulausetes laiendab lähtekohamäärus selliseid tegusõnu, mis väljendavad tekkimist või kadumist ilmuma, kasvama, kaduma jne.
Lähtekohamääruseks võib olla
- nimisõna seesütlevas või alaltütlevas käändes: Kas sa oled Pärnust pärit? Tulin just koosolekult
- kassõnafraas, mis sisaldab kaassõna alt, altpoolt, eest, hulgast, juurest vmt: Võtsin lae alt uue viha
- tegusõna mast- vorm: Ta tuli jooksmast
- kohamäärsõna kust, kustpoolt, alt, altpoolt vmt: Väljast hoovab tuppa kevadist õhku
Piiri märkiv määrus
Piiri märkiv määrus on sihtkohamääruse erijuhtum ja vastab küsimusele kustsaadik? See on tegusõna seotud laiend, mis laiendab suunduvat tegevust või ulatumist väljendavat tegusõnu.
Piiri märkivaks kohamääruseks võib olla
- nimisõna rajavas käändes, millega võib kaasneda eessõna kuni: Oleme jõudnud olulise verstapostini. Anna puhkas maal kuni eelmise laupäevani
- kaassõnafraas, mis sisaldab kaassõna saadik või saati: Põud kimbutab maad eelmisest nädalast saadik
- kohamäärsõna kustsaadik, kuhumaale, siiani, sinnani vmt: Siiani on kõik korras
Liikumise teed märkiv määrus
Liikumise teed märkiv määrus on asukohamääruse erijuhtum ja vastab küsimusele kustkaudu? See on tegusõna seotud laiend, mis laiendab liikumist väljendavaid tegusõnu.
Liikumise teed märkivaks kohamääruseks võib olla
- kaassõnafraas, mis sisaldab kaassõna kaudu, läbi, üle vmt: Ulata mulle kiri läbi luugi
- kohamäärsõna kustkaudu, sealtkaudu vmt: Kustkaudu pääseb õue?
Kirjandus
Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
