Kuninglik Teaduste Akadeemia, ka Rootsi KTA (rootsi keeles Kungliga Vetenskapsakademien, lühend KVA) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest. Akadeemia põhiülesanne on teaduse arendamine ja selle mõju tugevdamine ühiskonnas.
Kuninglik Teaduste Akadeemia asutati 1739. aastal Londoni Kuningliku Seltsi ja Prantsuse kuningliku teaduste akadeemia eeskujul. Asutajaks oli kuueliikmeline teaduseedendajate grupp, teiste seas ka loodusteadlane Carl von Linné. Kohe asuti valima ka uusi liikmeid, aasta lõpuks oli akadeemial juba 38 liiget, järgmise aasta jooksul lisandus veel 21 teadlast. Linné kõrval oli neist tuntuim Anders Celsius, kes võttis kasutusele elavhõbetermomeetri 100-kraadise skaala.
Esimesed 16 välisliiget valiti aastal 1747, neist tuntuimad olid Šveitsi anatoom Albrecht von Haller ja prantsuse matemaatik Alexis Claude Clairaut.
Kui Kuninglik Teaduste Akadeemia 18. sajandi esimesel poolel asutati, oli selle eesmärk edendada praktilisi, ökonoomseid ja kasulikke teadmisi. Seetõttu loobuti akadeemia asutatud teadusajakirjas Vetenskapsakademiens Handlingar toonasest akadeemilisest traditsioonist avaldada teaduskirjutisi ladina keeles (näiteks Kuninglik Teaduste Selts Uppsalas pidas sellest tavast kinni) ning artikleid hakati algusest peale avaldama rootsi keeles, et ajakirja sisu oleks kättesaadav laiemale lugejaskonnale.
Kuninglik Teaduste Akadeemia on Euroopa akadeemiate ühenduse ALLEA liige.
Carl von Linné oli akadeemia esimene president (esimestel presidendivalimistel toimus valik loosi teel mitme kandidaadi vahel).
Aastatel 2015–2018 juhtis akadeemiat keemik Christina Moberg, Kuningliku Tehnikainstituudi professor. Alates 2018. aastast on akadeemia president Dan Larhammar, Uppsala Ülikooli molekulaarse rakubioloogia professor.
Akadeemial on 2013. aasta seisuga 615 liiget, sealhulgas 440 Rootsi liiget ja 175 välisliiget. Alates 1739. aastast kuni 2010. aasta lõpuni on akadeemiasse valitud kokku umbes 2870 liiget, sealhulgas välisliikmeid umbes 1230.
Aastal 1762 kehtestati Rootsi liikmete piirarvuks 100. Välisliikmete valimiseks sätestati piirang alles aastal 1798 (75 kohta). Piirmäärad võrdsustati aastal 1904 – nii sise- kui ka välisliikmetele 100 kohta. Järgmine muudatus tehti 1938. aastal – kehtestati vanusetsensus – kuni 70-aastaste Rootsi liikmete piirarv tõsteti 130-ni.
Praegu kehtivad järgmised piirangud:
Akadeemia liikmeskond on jaotatud kümnesse teadusklassi:
Akadeemia annab välja autasusid ja medaleid, sealhulgas rahvusvahelisi, näiteks: