Hans von Euler-Chelpin

See artikkel räägib biokeemikust; arsti ja farmakoloogi kohta vaata artiklit Ulf Svante Hansson von Euler-Chelpin

---

Hans Karl August Simon von Euler-Chelpin (1929)

Hans Karl August Simon von Euler-Chelpin ka Hans von Euler-Chelpin ka Hans von Euler(15. veebruar 1873 Augsburg – 6. november 1964 Stockholm) oli Saksa päritolu Rootsi biokeemik. Aastal 1929 pälvis ta suhkrute alkohoolse kääritamise ja protsessis osalevate ensüümide uurimise eest Nobeli keemiaauhinna.

Samal aastal sai keemiaauhinna ka inglise biokeemik Arthur Harden.

Haridus ja töö

• 1891–1892 õppis ta Müncheni Kunstiakadeemias;
• 1893 asus von Euler keemiat õppima;
• doktorikraadi sai ta Berliini ülikoolist;
• 1906–1941 professor Stockholmi ülikoolis;
• 1914–1918 teenis ta Saksa sõjaväes.^[1]

Panus teaduse arengusse

• 1920 – pakkus ta välja hüpoteesi, et koensüümid osalevad vesiniku transportijatena mitmetes oksüdatsiooniprotsessides;^[2]
• 1923 – analüüsisid von Euler ja Myrbäck kääritamisel osalevat ensüümi, mille nad nimetasid hiljem cozymase'ks ja edasi codehydrase'ks (NAD varasem nimetus);^[3]
• 1931 – eraldas ta ja määras kindlaks puhta koensüümi NAD ehk nikotiinhappeamiidadeniinnukleotiidi struktuuri;
• 1923 – avastas von Euler-Chelpin looduslikest toitainetest (sidrun,must sõstar jne) antipneumoonilise toitumisfaktori J-vitamiini ka J-faktori, toimet testis ta merisigadel^[4]
• 1935 – hakkas ta koos George de Hevesyga töötama välja tehnikat kasvajates olevate nukleiinhapete märgistamiseks, et välja uurida, kuidas nad käituvad.^[5]
• 1936 – avaldas ta nii NAD⁺ kui NADP⁺ ehk nikotiinhappeamiidadeniindinukleotiidfosfaadi struktuuri.

Ta avaldas üle 1000 teaduspublikatsiooni. Ta uuris koensüüme, ensüüme, glükolüüsi, suhkrute kääritamist, vitamiine (näitas, et juurviljades leiduvad beetakarotenoidid on provitamiinid ja need muudatekse organismis A-vitamiiniks), nukleiinhappeid, taimede ning seente keemiaga seotut jpm.

Tunnustus

• 1927 – valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia välisliikmeks.

Eraelulist

• 1902. aastal sai von Euler Rootsi kodanikuks.^[6]

Hans von Euler-Chelpin oli kaks korda abielus. Esimesest abielust Astrid Cleve von Euleriga sündis viis last. Nende pojast Ulf Svante Hansson von Euler-Chelpinist sai tuntud füsioloog ja farmakoloog, kes noradrenaliini keemilise koostise uurimise eest sai aastal 1970 Nobeli auhinna.^[7] 1913 abiellus von Euler parunessi Elisabeth Ugglasiga (ingl k Elisabeth, Baroness of Ugglas) ja neil sündis neli last.^[8]

Publikatsioone

• 1908–1909. Grundlagen und Ergebnisse der Pflanzenchemie
• 1910 Ensüümide üldine keemia (Allgemeine Chemie der Enzyme)
• 1915 Pärmide ja alkohoolse kääritamise keemia (Chemie der Hefe und der alkoholischen Gärung)
• 1920–1934. Ensüümide keemia (Chemie der Enzyme)
• 1930 Biokatalüsaatorid (Biokatalysatoren), Stuttgart
• 1931 Homogeenne katalüüs (Homogene Katalyse), Stuttgart
• 1936 Ergebnisse der Physiologie, biologischen Chemie und experimentellen Pharmakologie, Volume 38, Issue 1, pp 1–30, Die Cozymase [3]
• 1942 (koos Skazynskiga). Kasvajate biokeemia (Biochemie der Tumoren) Stuttgart
• 1944 Kasvajate teke, areng ja taandumine (Entstehung, Wachstum und Rückbildung von Tumoren)
• 1944 Enzymhemmungen
• 1962 Kasvajate kemoteraapia ja profülaktika (Chemotherapie und Prophylaxe des Krebses)
• 1950 (koos Hasselquistiga). Die Reduktone. Ihre chemischen Eigenschaften und biochemischen Wirkungen, Stuttgart
• 1957 (koos Eistertiga). Chemie und Biochemie der Reduktone und Reduktonate.

Viited

1. http://www.augsburger-gedenktage.de/Gedenken/Euler-chelpin.htm
2. G. Smenza, A.J. Turner, Selected Topics in the History of Biochemistry: Personal Recollections, IX., lk 19, 38–41, 2005, Elsevier, ISBN 0-444-51866-5, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 13.07.2013)
3. H. v. Euler, F. Schlenk, , Fortschritte der Chemie organischer Naturstoffe Volume 1, 1938, pp 99–120, Cozymase, [1]
4. Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 58, 1941, [2]
5. Laylin K. James, Nobel Laureates in Chemistry 1901–1992, History of Modern Chemical Sciences, lk 178, 1994, ISBN 0-8412-2690-3, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 12.07.2013
6. G. Smenza, A.J. Turner, Selected Topics in the History of Biochemistry: Personal Recollections, IX., lk 19,38–41, 2005, Elsevier, ISBN 0-444-51866-5, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 13.07.2013)
7. http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1970/euler-lecture.pdf
8. http://www.nndb.com/people/380/000100080/ Veebiversioon (vaadatud 12.07.2013)

Välislingid

• Hans von Euler-Chelpin – Nobel Lecture: Fermentation of Sugars and Fermentative Enzymes. Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 13 Jul 2013. Veebiversioon (vaadatud 13.07.2013)