Afganistani sõda (2001–2021)

Afganistani sõda
Osa suuremast Afganistani sõjast ja terrorismivastasest sõjast
Päripäeva ülevalt vasakult: Suurbritannia merejalaväelased Helmandi provintsi Nad-e Ali piirkonnas; kaks F/A-18 hävitajat Afganistani kohal; Talibani vastane võitleja operatsiooni ajal Helmandi provintsis; USA eriväelaste patrull Sangini linna lähistel; USA merejalaväelased pärast Afganistani saabumist; USA patrull Paktika provintsis; USA sõdurid valmistumas tulistama miinipildujast Paktika provintsis.
Toimumisaeg	7. oktoober 2001 – 30. august 2021
Toimumiskoht	Afganistan
Osalised
Sissetung (2001): Põhja Allians  Ameerika Ühendriigid  Suurbritannia  Kanada  Austraalia  Saksamaa ISAF-i faas (2001–2014): Afganistani Islamivabariik ISAF  Ameerika Ühendriigid  Suurbritannia  Kanada  Austraalia  Saksamaa  Bulgaaria  Hispaania  Poola  Rumeenia  Türgi  Gruusia  Jordaania  Tšehhi Täiendav liikmete loend  Albaania  Belgia  Eesti  Horvaatia  Itaalia  Taani  Makedoonia Vabariik  Norra  Soome  Mongoolia  Ungari  Armeenia  Aserbaidžaan  Leedu  Läti  Prantsusmaa  Slovakkia  Araabia Ühendemiraadid  Montenegro  Rootsi  Ukraina  Bosnia ja Hertsegoviina  Kreeka  Portugal  Iirimaa  Island  Malaisia  Sloveenia  Austria  El Salvador  Luksemburg  Bahrein  Uus-Meremaa  Tonga  Lõuna-Korea  Šveits (2004–2008)  Singapur (2008–2013) RS-i faas: (alates 2015) Resolute Support  Ameerika Ühendriigid  Itaalia  Saksamaa  Gruusia  Türgi  Rumeenia  Suurbritannia  Austraalia  Tšehhi  Poola Täiendav liikmete loend  Eesti  Soome  Läti  Leedu  Armeenia  Mongoolia  Holland  Taani  Horvaatia  Aserbaidžaan  Bulgaaria  Ungari  Albaania  Belgia  Bosnia ja Hertsegoviina  Norra  Makedoonia Vabariik  Slovakkia  Sloveenia  Rootsi  Montenegro  Austria  Uus-Meremaa  Portugal  Ukraina  Hispaania  Island  Luksemburg Toetus  India[1] Sissetung (2001): Afganistani Islami Emiraat Al-Qā‘idah IMU[2] Brigaad 055[3][4] TNSM[5] ETIM[6] ISAF-i / RS-i faas (alates 2001): Ţālebān Islami Džihaadi Ühendus[7] (alates 2002) Haqqani võrgustik[8] (alates 2002) Al-Qā‘idah HIG (kuni 2016) ETIM Fidai Mahaz ISIL-KP (alates 2015)
Väejuhid või liidrid
Ḩāmid Karzay Ashraf Ghanī Donald Trump Theresa May Malcom Turnbull Giuseppe Conte Angela Merkel & John F. Campbell Varasemad George W. Bush Barack Obama Tony Blair Gordon Brown David Cameron John Howard Kevin Rudd Julia Gillard Tony Abbott Silvio Berlusconi Romano Prodi Mario Monti Enrico Letta Matteo Renzi Paolo Gentiloni Gerhard Schröder Jean Chrétien Paul Martin Stephen Harper Varasemate ISAF-i ülemate loend Moḩammad ‘Omar  † Akhtar Mansour  † Abdul Ghani Baradar (POW) Haibatullāh Aḫūnd Zādah Jalāloddīn Ḩaqqānī Dadullah  † Gulbuddīn Ḩekmatyār Usāmah ibn Lādin  † Ayman az̧-Z̧awāhirī Muhammad Rasul (POW) Haji Najibullah[9]
Jõudude suurus
Afganistani Riiklikud Julgeolekujõud: 352 000 (2013)[10] ISAF: 130 432 (2010) Al-Qā‘idah: ~3000 (2001)[11] 50–100 (2010)[12] Ţālebān: 60 000 (2014; hinnanguliselt)[13]
Kaotused
Afganistani julgeolekujõud: 30 470 langenut (2001–2016)[14] ~17 000 haavatut (2001–2016; kaudne hinnang)[14] Põhja Allians: 200 langenut ISAF 3548 langenut (2001–2018) Kokku langenuid: 42 100 (2002–2015)[14] Haavatuid: 17 000 (2001–2017; kaudne hinnang)[14]

Afganistani sõda algas 7. oktoobril 2001, kui Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia ja Afganistani Põhja Alliansi relvajõud alustasid sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus. Invasiooni peamine põhjus oli 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakud USA-s ja eesmärk hävitada Afganistani baasina kasutav Al-Qā‘idah terrorivõrgustik. Invasiooni juhtinud USA taotles Afganistanis valitsenud Ţālebāni režiimi kukutamist ja demokraatliku riigi loomist.

Aastail 2001–2014 tegutseti koodnime operatsioon Enduring Freedom (Kestev Vabadus) ja 2015–2021 operatsioon Freedom's Sentinel all.^[15] USA ja NATO võitlesid laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu, sõjategevus laienes ka naaberriigi Pakistani piiriäärseile hõimualadele.

31. augustil 2021 lahkus Kabuli lennujaamast viimane evakuatsioonilennuk USA sõduritega. Sellega lõppes USA ajaloo pikim sõda ja Afganistanis tuli taas võimule Ţālebān. Sõjas hukkus ligi 2500 USA sõjaväelast ja tsiviilisikut.^[16]

Sõja lõpp ei toonud Afganistani rahu. ISIS alustas rünnakuid Afganistani valitsuse vastu ja pärast esialgset kõhklust pakkus USA lõpuks Talibanile abi võitluses ISIS-e terroristidega.

2001. aasta sissetungi algus

 Pikemalt artiklis Ameerika Ühendriikide sissetung Afganistani

20. septembril 2001 esines USA president George W. Bush Ühendriikide Kongressi ees ning nõudis, et Taliban annaks välja Usāmah ibn Lādini ja hävitaks Afganistanis asuvad Al-Qā‘idah baasid^[17]. 5. oktoobril pakkus Ţālebān, et ibn Lādini üle hakkab õigust mõistma Afganistani kohus, kuid seda juhul, kui USA edastab Ţālebāni režiimile kindlad tõendid ibn Lādini süü kohta [1]. USA keeldus ja alustas 7. oktoobril sõda Afganistanis.

Strateegiline ülevaade

Sõjas oli kaks põhilist poolt. USA ja tema liitlased, kes toetasid Afganistani Islamivabariigi valitsust, sõdisid Talibani ja tema liitlastega. Olukorda komplitseerisid Talibanist lahku löönud rühmitused ja neist veel äärmuslikumad liikumised, näiteks al-Qaeda ja hiljem ISIS. Need rühmitused võitlesid oma eesmärkide nimel vahel Talibani poolel ning vahel niihästi Talibani kui ka valitsuse vastu.

Afganistan on põllumajanduslik maa. 2020. aastal elas Afganistani 33 miljonist elanikust neli viiendikku maal. Sõjategevus maapiirkonnas pakub sissivõitlejatele arvukaid peidupaiku. Afganistanis on külmad talved, mil keskmine temperatuur langeb kohati alla –15 °C. See tähendab, et kevadised pealetungid ja suvine sõjategevus vahelduvad talvepuhkusega.

99,8% Afganistani elanikest on moslemid, see mõjutas niihästi Afganistani valitsuse kui ka Talibani poliitikat. Afganistani valitsejad on aegade algusest kasutanud islamit selleks, et saada üle hõimudevahelistest erimeelsuseist ja konfliktidest. Islam tekitab ühtsustunnet võõrvallutajate ja uskmatute vastu. Sajandeid kestnud mittemoslemite vallutuskatsed on muutnud islami vastupanuliikumise ja Afganistani identiteedi keskseks osaks. Kohalikel usujuhtidel mulladel on Afganistani ühiskonnas tähtis positsioon. Nad võivad mõjutada rahvast sama palju kui valitsus. Neil on põlvest põlve olnud oluline osa vastupanuliikumise algatamises üleskutsetega pühale sõjale ehk džihaadile.

Afganistan on suuresti hõimuühiskond. Sellel on riigi poliitikale ja ühiskonnale märgatav mõju. Kui islamil on ühendav mõju, siis tribalismil on Afganistanis lõhestav mõju. Afganistani suurim rahvus on puštud, keda on 38–50% riigi elanikest. Puštude traditsiooniline eluviis ja aukoodeks puštunvali mõjutavad enamasti ka hõimude otsustusi. Puštunvalis ettenähtud erimeelsuste lahendusviiside tõttu on hõimude ühtsus sageli nõrk. Afganistani juhid on maapiirkondades korra loomisel toetunud enamasti hõimujuhtidele. Keskvõim on nende toetuseta vähetõhus ja nõrk. Afgaanid on lojaalsemad oma rahvusele ja hõimule kui riigile. See tähendab, et hõimud liituvad kas Talibani või keskvalitsusega vastavalt sellele, kuidas on neile kasulikum.

Koalitsiooni kõrgtehnoloogilise varustusega sõdurite ja Talibani sissisõdalaste vahendite ja jõu suur erinevus viis asümmeetrilise sõjani. Selle juured ulatuvad 1980. aastate Nõukogude-Afganistani sõjani, mil modžaheedid töötasid välja sissisõja meetodid. Modžaheedid tegutsesid väikeste, 10–50-meheliste rühmadena, mis kasutasid nii vananenud kui ka moodsaid relvi, kui neid õnnestus varastada või sõjasaagiks saada. Taliban kasutas järjest enam sissitaktikat, näiteks enestapuvõitlejaid, autopomme ja teeäärseid pomme ning atentaatide korraldamist tähtsatele isikutele. 2009. aastaks olid teeäärsed pommid muutunud Talibani peamiseks relvaks. Taliban kasutas ka seestpoolt tulevaid rünnakuid, saates oma võitlejaid Afganistani sõjaväkke ja politseisse.

2011. aasta 2. mail tapsid Ameerika Ühendriikide väed Osama Bin Ladeni.

Eesti osalus

 Pikemalt artiklis Eesti NATO sõjalistes operatsioonides#Afganistan

Eesti osalus algas demineerimismeeskonna saatmisega Afganistani 2003. aastal ja lõppes 2021. aastal^[18]. Kokku mindi sinna missioonile 2900 korda. Surma sai üheksa ja vigastada 102 Eesti kaitseväelast.^[19]

Vaata ka

• Afganistani sõja dokumentide leke

Viited

1. William Dalrymple (26. juuni 2013). "Forget Nato v the Taliban. The real Afghan fight is India v Pakistan". The Guardian (inglise keeles). Vaadatud 10. augustil 2018.
2. "Pakistan's 'fanatical' Uzbek militants". BBC (inglise keeles). 11. juuni 2014. Vaadatud 10. augustil 2018.
3. Rory McCarthy, Helen Carter & Richard Norton-Taylor (27. oktoober 2001). "The elite force who are ready to die". The Guardian (inglise keeles). Vaadatud 10. augustil 2018.
4. Neville 2015, lk 48.
5. "Pakistan's militant Islamic groups". BBC (inglise keeles). 13. jaanuar 2002. Vaadatud 10. augustil 2018.
6. Thomas Joscelyn (9. oktoober 2008). "Evaluating the Uighur Threat". Long War Journal (inglise keeles). Vaadatud 10. augustil 2018.
7. Bill Roggio (28. september 2015). "Taliban storms Kunduz city". Long War Journal (inglise keeles). Vaadatud 10. augustil 2018.
8. Thomas Joscelyn & Bill Roggio (31. juuli 2015). "The Taliban's new leadership is allied with al Qaeda". Long War Journal (inglise keeles). Vaadatud 10. augustil 2018.
9. Sami Yousafzai (30. august 2013). "Mullah Najibullah: Too Radical for the Taliban". Newsweek (inglise keeles). Vaadatud 10. augustil 2018.
10. "NATO kaalub Afganistani julgeolekujõudude rahastamist 2018. aastani".
11. Thomas Gibbons-Neff (6. mai 2016). "In Afghanistan, al-Qaeda is working more closely with the Taliban, Pentagon says". The Washington Post (inglise keeles). Vaadatud 10. augustil 2018.
12. Felicia Sonmez (15. juuni 2011). "Twenty-seven senators call for shift in Afghanistan strategy". The Washington Post (inglise keeles). Vaadatud 10. augustil 2018.
13. Akmal Dawi (6. märts 2014). "Despite Massive Taliban Death Toll No Drop in Insurgency". VOA News (inglise keeles). Vaadatud 10. augustil 2018.
14. Neta C. Crawford (august 2016). "Update on the Human Costs of War for Afghanistan and Pakistan, 2001 to mid-2016" (PDF) (inglise keeles). Bostoni Ülikool. Vaadatud 10. augustil 2018.
15. Auerswald & Saideman 2014, lk 87–88.
16. Viimased USA sõdurid lahkusid Kabulist, sõda on sellega läbi ERR, 31. august 2021
17. The Washington Post http://www.washingtonpost.com/wp-srv/nation/specials/attacked/transcripts/bushaddress_092001.html. {{cite news}}: puuduv või tühi pealkiri: |title= (juhend)
18. Vahur Lauri (9. juuni 2021). "Eesti kaitseväelaste missioon Afganistanis jõudis lõpule". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 18.08.2021.
19. "Aktuaalse kaamera" ülevaade: Afganistani sõda iseloomustavad faktid ERR, 15. aprill 2021

Kirjandus

• Auerswald, David P.; Saideman, Stephen M. (2014) NATO in Afghanistan: Fighting Together, Fighting Alone. Princeton University Press. ISBN 978-1-4008-4867-6.
• Neville, Leigh (2015) Special Forces in the War on Terror (General Military). Osprey Publishing. ISBN 978-1472807908

Välislingid

•  Afganistani sõda (2001–2021) – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
• 2001 Qala-I-Jangi lahing (Qal’a i Jangi), (Battle of Qala-i-Jangi, Qala-i-Jangi)