Trump oli 2017. aastal seni vanim ametisse astunud Ameerika Ühendriikide president: ametisse astumise päeval oli tema vanus 70 aastat ja 239 päeva. Senine rekord 69 aastat ja 349 päeva kuulus Ronald Reaganile. 2021. aastal Trumpi mantlipärijaks saanud Joe Biden oli ametisse astudes 78 aastat ja 61 päeva vana.
Trump lõpetas 1968. aastal Pennsylvania ülikooli Whartoni ärikooli bakalaureuseõppe majanduse alal.[3]
Trump on 1971. aastast kontserni The Trump Organization juht ja president ning hotelli- ja hasartmänguketi Trump Entertainment Resorts asutaja. 2016. aastal hinnati tema varanduse väärtuseks 4,5 miljardit USD.[4] Ajakirja Forbes andmetel vähenes 2017. aastal Trumpi vara 3,1 miljardi euroni.[5] 2021. aasta oktoobri seisuga oli Trumpil võlgu üle 1,3 miljardi euro, millest suur osa oli tagatud tema varadega.[6]
2004. aastal hakkas ta produtsendi ja saatejuhina osalema telesaatesarjas "Mantlipärija" ("The Apprentice"), millega sai ka rahvusvaheliselt tuntuks.
26. juunil 2015 teatas ta kandideerimisest Vabariikliku Partei presidendikandidaadi kohale. Trumpi kuulsus ja provokatiivsed avaldused tõid talle enneolematult palju tasuta meediakajastust, tõstes tema positsiooni Vabariikliku Partei eelvalimistel.[9] Arvamusküsitlustes tõusis ta kohe populaarseimaks vabariiklaste kandidaadiks. Kampaania jooksul esines ta teravat kriitikat ja rahvusvahelist tähelepanu pälvinud seisukohtadega. Meediaettevõte Politico kirjeldas tema seisukohti kui "eklektilisi, improvisatsioonilisi ja sageli vastuolulisi".[10] Trump lubas kõik ebaseaduslikud immigrandid riigist välja saata, keelata islamiusulistel sissepääs Ameerika Ühendriikidesse (hiljem täpsustas, et keelab mõnest riigist pärit inimestel sissepääsu) ja püstitada Mehhiko piirile müüri.[11] Paremäärmuslikud liikumised toetasid Trumpi tema vastuseisu tõttu mitmekultuurilisusele ja sisserändele.[12]
Teda toetasid presidendikampaaniast loobunud vabariiklastest poliitikud Chris Christie ja Ben Carson.
Trump keeldus presidendivalimistel oma maksudeklaratsioone avaldamast, kuigi oli lubanud seda teha 2014. ja 2015. aastal, väites et tema maksudeklaratsioone auditeeritakse. See oli seni kehtinud tava rikkumine, mis toimis iga presidendikandidaadi kohta alates 1976. aastast.[13] Trump pöördus kohtusse, et blokeerida tema maksudeklaratsioonide ja muude dokumentide üle andmine Manhattani ringkonnaprokurörile kriminaaluurimiseks. See sai teoks Ülemkohtu otsusega alles 2021. aastal.[14]
Suurbritannias koguti 2016. aasta alguseks ligikaudu 587 000 allkirja petitsioonile tema riiki sisenemise keelamiseks.[15] Jaanuaris 2017 koguti ligi 1,86 miljonit allkirja teisele petitsioonile tema ametliku riigivisiidi tühistamiseks[16], eriti kuna peaminister Theresa May esitas talle kutse riigivisiidile juba seitsmendal päeval pärast ametisse astumist, samas kui tema eelkäijatest sai Barack Obama küllakutse alles 758 ning George W. Bush 978 päeva pärast.[17]
Trump on esimene Ameerika Ühendriikide president, kel polnud varasemat töökogemust ei poliitilistel ametikohtadel ega sõjaväes.[18]
23. jaanuaril 2017 allkirjastas Trump määruse, mis muutis võimalikuks Ameerika Ühendriikide lahkumise Vaikse ookeani partnerlusleppest.[20] 25. jaanuaril allkirjastas ta määruse Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko piirile illegaalse immigratsiooni tõkestamiseks piiritara rajamiseks ning määruse, millega peatasti föderaalsete toetuste eraldamise kohalikele omavalitsustele, mis tegelevad illegaalsete immigrantide kaitse ja varjamisega.[21] 27. jaanuaril kehtestas ta neljakuulise moratooriumi põgenike vastuvõtmisele ning sissesõidukeelu 90 päevaks Süüria, Iraagi, Iraani, Jeemeni, Liibüa, Somaalia ja Sudaani passidega isikutele.[22] New Yorgi Ida kohturingkonna kohtunik Ann Donnelly peatas järgmisel päeval ajutiselt määruse nende osade kehtivuse, mis lubasid seitsme sissesõidukeelu saanud riikide kodanikke Ameerika Ühendriikidest välja saata ka juhul, kui neil juba on olemas kehtiv Ameerika Ühendriikide viisa.[23] 3. veebruaril peatas Washingtoni osariigi Lääne föderaalkohturingkonna kohtunik James Robart ajutiselt sissesõidukeeldude kehtivuse kogu riigi ulatuses.[24] Justiitsministeeriumi 4. veebruari taotlust kohtuotsuse peatamiseks 9. föderaalkohturingkonna apellatsioonikohus ei rahuldanud.[25] 2017. aasta veebruaris tühistas Donald Trumpi administratsioon ettekirjutuse osariikidele, mille kohaselt on transsoolistel üliõpilastel õigus valida tualetti ja riietusruumi selle järgi, kuidas nad ise oma sugu määratlevad, teatas BBC.[26]NATO liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid kohtusid USA uue presidendi Donald Trumpiga 25. mail 2017.[27]
Tagandamisjuurdlused
2019. aastal selgus, et Trump oli Ukraina president Volodõmõr Zelenskõid survestanud uurima Trumpi poliitilist rivaali Joe Bidenit. Detsembris 2019 esitas Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda Trumpile süüdistuse võimu kuritarvitamises ja Kongressi töö takistamises ning tagandas ta ametist. Senati kohtuistungil keelduti tunnistajate tunnistama kutsumisest ning Trump mõisteti veebruaris 2020 mõlemas süüdistuses õigeks.[28]
2020. aastal kaotas Trump presidendivalimistel Joe Bidenile, kuid keeldus oma kaotust tunnistamast. Hiljem üritas ta tulemusi ümber lükata, esitades mitmeid kohtuhagisid, survestades riigiametnikke ning väites alusetult, et valimistulemusi võltsiti. Hääletustulemuste kinnitamise ajal Kongressis, kutsus Trump oma toetajaid üles minema Kapitooliumi juurde. Trumpi toetajate meeleavaldus eskaleerus Kapitooliumi ründamiseks, mis sundis hääletustulemuste kinnitamist ajutiselt katkestama. Kapitooliumi ründamisel hukkus viis inimest, sealhulgas üks politseinik. Nädal hiljem süüdistas Esindajatekoda Trumpi mässu õhutamises ning võttis vastu esimesed aktid Trumpi ametist tagandamiseks. Ta on Ameerika Ühendriikide ainus president, kelle suhtes on ametist tagandamise protsessi alustatud kaks korda.[29]
15. novembril 2022 teatas Trump, et kandideerib 2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel.
13. juulil 2024 tehti Trumpile Pennsylvania osariigis Butleri vallas toimunud kampaaniaüritusel ebaõnnestunud atentaat.
15. juulil 2024 Trump valis oma asepresidendikandidaadiks Ohio osariigi senaatori J. D. Vance'i.[30] Samal päeval toimunud Vabariikliku Partei kongressil kinnitati Trump ametlikult partei presidendikandidaadiks.[31]
Ametisse astuva presidendina
5. novembril 2024 toimunud valimistel valiti ta 47. Ameerika Ühendriikide presidendiks. Valimiste ajal 78 aastat vana olnud Trump on vanim inimene, kes on kunagi Ühendriikide presidendiks valitud. Samuti on ta ajaloos esimene kuriteos süüdimõistetuna Ühendriikide presidendiks valitud inimene.
Ta astub ametisse 20. jaanuaril 2025.
Eraelu
Donald Trump sündis 1946. aastal New YorgiQueensi linnaosas Jamaica haiglas Fred Trumpi ja Mary Anne MacLeod Trumpi neljanda lapsena. Ta kasvas üles koos vanemate õdede-vendade Maryanne, Fred juuniori ja Elizabethi ning noorema venna Robertiga Queensi linnaosas Jamaica Estatesi asumis.[32] Ta õppis erakoolis Kew-Forest School seitsmenda klassini ja seejärel New Yorgi Sõjaväeakadeemias (sõjakool ning Cornwalli kolledži ettevalmistuskool).[33] 1964. aastal astus ta Fordhami ülikooli, kust läks 1966. aastal üle Pennsylvania ülikooli, mille lõpetas 1968. aastal.[34]
1966. aastal loeti teda arstliku läbivaatuse alusel ajateenistuseks sobivaks ning 1968. aasta juulis kinnitati ta teenistuskõlblikuks. Ülikoolis õppides sai neljal korral pikendust ajateenistusest, samal ajal käis Vietnami sõda.[35] 1968. aasta oktoobris konstateeris meditsiiniline komisjon tal aga eksostoosi ning 1972. aastast kvalifitseerus ta sõjaväeteenistuseks mittekõlblikuks. Selle perioodi kohta on Trump esitanud hiljem ebaselgeid väiteid.[36]
Trump on kolmandat korda abielus ja tal on viis last.
Tema esimene abikaasa oli alates 1977. aastast tšehhi päritolu modell Ivana Zelníčková, kellega tal on kolm last: Donald (sündinud 1977[37]), Ivanka (sündinud 1981) ja Eric (sündinud 1984). Paar lahutas abielu 1990. aastal.[38] Ivana sai 1988. aastal naturalisatsiooni korras USA kodakondsuse. Donald juunior, Ivanka ja Eric on The Trump Organizationi asepresidendid.
Tema teine abikaasa oli aastatel 1993–1999 USA näitleja Marla Maples, kellega tal on tütar Tiffany (sündinud 1993).[39]
Kolmas abikaasa Melania Trump (sündinud Melanija Knavs; modellina tuntud nimega Melania Knauss) on pärit Sloveeniast. Nad abiellusid 2005. aastal. Paaril on poeg Barron (sündinud 2006).[40] Melania Trump sai naturalisatsiooni korras USA kodakondsuse 2006. aastal.
Trump väidab, et ta ei ole kunagi joonud alkoholi, suitsetanud sigarette ega tarvitanud narkootikume[41] ning ta magab umbes neli-viis tundi ööpäevas. Ta peab kehalist aktiivsust energia raiskamiseks, sest tema arvates on keha "nagu aku, piiratud energiahulgaga," mille energia on ammendub kehaliste harjutuste sooritustega.[42] Tema isiklik arst oli aastatel 1980–2018 Harold Bornstein, kes on väitnud, et temalt on patsiendi tervist puudutavad dokumendid konfiskeeritud 2017. aasta veebruaris toimunud reidi käigus Trumpi käsul.[43]
Michael Wolff, "Tuli ja raev. Elu Trumpi Valges Majas", Äripäev, 2018.
Ilmumas Jon Herbert, Andrew Wroe, Trevor McCrisken, Ordinary Presidency of Donald J. Trump: The Ordinary Presidency of Donald J. Trump, Sari: Palgrave Studies in Political Leadership, Kirjastus: Springer Nature Switzerland AG, Ilmumisaeg: 11. märts 2019.
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Donald Trump
.svg)
.jpg)
