Polk alustas poliitikukarjääri Tennessee seadusandlikus kogus, kuhu ta valiti aastal 1822. Kaks aastat hiljem valiti ta Esindajatekotta, 1835. aastal Esindajatekoja spiikriks. Ta on siiani ainus president, kes on olnud Esindajatekoja spiiker. 1839. aastal valiti ta Tennessee kuberneriks, kuid 1841. ja 1843. aastal teda enam tagasi ei valitud.
1844. aastal oli senine president John TylerViigide Parteist välja heidetud, demokraatide peakandidaadiks oli endine president Martin Van Buren. Kuna Van Buren ei toetanud Texase annekteerimist, kaotas ta anneksiooni pooldajate ja lõunaosariiklaste toetuse, ning rivaalitsemine endise sõjaministri Lewis Cassiga takistas teda saamast partei delegaatidelt kahte kolmandikku häälteenamust. Polk kandideeris lootuses saada nimetatud asepresidendiks, kuid kuna tal oli endise presidendi Andrew Jacksoni toetus, nimetati ta kompromissikandidaadiks ja valiti delegaatide poolt presidendikandidaadiks ühehäälselt.
James Knox Polk (1795–1849)
Kui ta 1845. aastal ametisse astus, teatas ta, et tahab olla president vaid ühel ametiajal. Tema ametiaja algul vallutati Texase Vabariik, mis sai USA 28. osariigiks 29. detsembril 1845; USA saavutas juurdepääsu Vaiksele ookeanile, kui lahendati vaidlus SuurbritanniagaOregoni territooriumi küsimuses. Oregon oli 1818. aasta lepinguga USA ja Suurbritannia ühishalduse all. Suurbritannia nõudles Oregoni piiriks 42. põhjalaiuskraadi (tänapäeva Oregoni osariigi lõunapiir California ja Nevadaga), mis toona oli ka piiriks Mehhikoga, mis oleks USA ära lõiganud Vaiksest ookeanist; USA omakorda nõudis Oregoni piiriks põhjalaiust 54 kraadi 40 minutit, mis oli piiriks toona Venemaale kuulunud Alaskaga ning oleks Suurbritannia Põhja-Ameerikas ära lõiganud Vaiksest ookeanist. Demokraatide hüüdlauseks oli "54°40′ or Fight!" ("54 kraadi 40 minutit või sõda"). Et Texase vallutamise tõttu oli oodata sõda Mehhikoga, ei olnud USA valmis sõjaks kahel rindel. Polk otsustas kompromissiks seada Oregoni piiriks 49. põhjalaiuskraadi, mis tänapäeval on Washingtoni osariigi piiriks KanadaBriti Columbia provintsiga. 15. juunil 1846 kirjutatigi alla Oregoni lepingule.
Tema ametiajal toimus ka Ameerika-Mehhiko sõda, ning Mehhikolt vallutati Alta California, Uus-Mehhiko ja Texas. Peale Texase said osariikideks ka Iowa (28. detsember 1846) ja Wisconsin (29. mai 1848).
Kuna Polk saavutas oma ametiajal kõik oma eesmärgid ning oma oli ametiaja lõpul juba raskesti haige, pidas ta oma lubadust teiseks ametiajaks mitte kandideerida. Ta tõmbus tagasi oma koduosariiki Tennesseesse, kus ta juba 15. juunil, 103 päeva pärast presidenditoolilt lahkumist, suri Nashville'is koolerasse.
Ta on üks parimaid[viide?] presidente, kes oli ametis ainult ühe ametiaja, ning ajaloolased peavad teda tänu tema ekspansioonipoliitikale üheks parimaks[viide?] presidendiks ning viimaseks õnnestunud[viide?] presidendiks enne Abraham Lincolni – nimelt kõik neli Polki ja Lincolni vahel olnud presidenti – Taylor, Fillmore, Pierce ja Buchanan – platseeruvad ajaloolaste hinnangutes alati tabeli lõpus[viide?].
