1950. aastate lõpuks oli kolhoosil 48 suurt traallaeva ja üle 50 väiketraali. Kalatööstusele pandi alus 1959. aastal, mil rajati esimene, Leppneeme suitsutsehh. Peagi kerkisid samalaadsed tsehhid ka Rohuneemes, Haabneemes, Pranglil ja Kakumäel. 1965. aastal alustati preservide tootmist, 1966. aastal avati ViimsisNSV Liidu esimene kalurikolhoosi konservitehas. Suitsu- ja konservitsehhe tekkis kolhoosi järjest laienevale territooriumile aga veelgi, nagu ka külmhooneidki.
Eksperimentaaltsehhist käisid remonti vajavad laevad ja masinad, samuti valmistati seal kalatööstuse ja kalakasvatuse seadmeid, kaasa arvatud Eesti esimene täielikult mehhaniseeritud kalarookimisliin. Taaratsehhis toodeti kalatööstusele konservikarpe, püünistetsehhis valmistati ja parandati püügivahendeid. Lisaks tegutsesid oma puidutsehh, ehitus- ja remondikontor. 1960. aastatel tegeleti ka karusloomakasvatusega.
Paralleelselt arendati eraldiseisvaid abimajandeid ja tootmisüksusi alates mütside valmistamisest kuni oma suveniiritsehhini, lisaks sõjaväe tarbeks alumiiniumistkruuside ja šampooni tootmine. 1973 valmis Pringi külas oma talveaed. 1978. aastal avati Tallinnas Pärnu maanteelVõidu väljaku lähedal kolhoosi esindushoone koos lillekauplusega. Mõni aasta hiljem avati sealsamas keldrikorrusel kalagrillbaar ja hoone ülemistel korrustel väike hotell (1990. aastate algusest tegutses samas hoones Westmani kauplus).
1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses sai kolhoos oma aiandi, lüpsikarja, sea-, lamba- ja kanafarmi.
1980. aastal tähistati kolhoosi asutamise 30. aastapäeva, selle puhul avati Pringi külas Viimsi vabaõhumuuseum, lisaks autasustati Kirovi-nimelist näidiskalurikolhoosi Tööpunalipu ordeniga. 1985. aasta alguses liideti kalurikolhoosiga kehval järjel olev Kahala põllumajandussovhoos (keskus Kolga mõisas) praeguses Kuusalu vallas.
1990. aastal asutasid kolhoosi liikmed osaühingu Esmar, mis 1993. aasta aprillis toimunud osanike koosolekul otsustati reorganiseerida samanimeliseks aktsiaseltsiks[1].
