2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 137 inimest ja 2019. aasta seisuga elab külas 121 inimest. 2015. aastal oli neist eestlasi 128 (93,4%). [4]
Kaberneeme poolsaar on liivase pinnasega ja kattunud enamasti männimetsaga. Kaberneeme on tuntud matkamise ja puhkekoht, küla lähedal paiknevad RMK lõkkekohad.
2015. aastal tähistas Kaberneeme poolsaarel asuv Kaberneeme küla 640. aastapäeva. Üks esimesi tunnistusi, mis viitab sealsele asustusele, on 1375. aastast pärinevas Rootsi pühaku Brigitta imede kirjelduses. Algul oli Kaberneeme Kaberla külale kuulunud kalarand. 1375. aastal toimus Kaberneemes eesti ja rootsi kalurite kokkupõrge. 1485. aastal on Kaberneemet mainitud kui rootslaste küla.
Kuni 1694. aastani esinevad andmed on sedavõrd vähesed, et ei ole võimalik saada täielikku ülevaadet küla arengust ja selle elust. Kindlad etnograafilised andmed pärinevad 1694. aastast – tolleaegsetest dokumentidest ja kaartidelt selgub, et Kaberneeme külas oli siis 13 talu.
19. sajandi lõpupoole kujunes Kaberneemest tähtsamaid Tallinna-lähedasi kala püügi- ja töötlemiskeskusi. Oletatavasti oli Kaberneeme küla üks esimesi kohti, kus rakendati pöörisnooda ehk keerepüüki. Esimeste hulgas Eestis hakati kala suitsutama 1892. aastal ning 1893. aastast tegutses külas kilutööstus. Edukas kalandus soodustas küla laienemist ja juba 1912. aastal oli Kaberneemes 16 ning kümnendi lõpus aga juba 21 purjelaeva. 20. sajandi esimesel poolel saadi poolsaare lähivetest märkimisväärselt suuri lõhesaake ja kaluriküla areng hoogustus veelgi. Kaberneeme poolsaare lähiveed olid algselt Pirita kloostri munkade kalastuskohad.[5]
Kaberneemest on alguse saanud ka selle kandi (Kuusalu kihelkonna) laevaehitus. Siit algas ka räimemüük Tallinna ning samuti munakivide vedu.[6]
