Kuid siis muutus ta juba liiga populaarseks, hakates koguni ohustama Stalini juhtrolli parteis, (1934. aastal toimunud ÜK(b)P Kongressil, nn Võitjate kongressil sai ta rohkem saadikute hääli kui Jossif Stalin) ja seega kogu riigis. Aastal 1934 valitigi ta koos Staliniga kommunistliku parteikeskkomitee sekretäriks.
1934. aastal, vaid mõni kuu hiljem, lasti NKVD Leningradi oblastivalitsuse poolt kaitstav Kirov kolmandal katsel maha. Võimalik, et mõrv oli sooritatud Stalini soovil, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole säilinud[1].
Igal juhul sai Stalin sellest ettekäände suure terrori alustamiseks. Kirovi surmas süüdistati Grigori Zinovjevit ja Lev Kamenevi, kes ka kohe süüdi mõisteti (esialgu vangi, 1936. aastal surma), hiljem järgnesid tunduvalt mastaapsemad ja verisemad "puhastused".
Mälestuse jäädvustamine
1934. aastal nimetati senine Vjatka linn Kiroviks.
1934. aastal nimetati Ukraina NSV-s senine Zinovjevsk ümber Kirovoks, seejärel 1939–2016 kandis linn nime Kirovograd.
1967. aastal oli Eesti NSV-s kokku 13 Kirovi nimelist majandit.[2]
Saksa DV-s nimetati Kirovi järgi masinaehitusettevõte Leipzigis (Kirow Leipzig). See nimi sai raudteekraanade kaubamärgina nii tuntuks, et ettevõtte nimi on ka tänapäeval Techne Kirow GmbH.