Tammneeme

Tammneeme
Pindala: 2,2 km² (2020)[1]
Elanikke: 528 (31.12.2021)[2]
EHAK-i kood: 8126[3]
Koordinaadid: 59° 32′ N, 24° 54′ E

Droonivideo Tammneemest 2021. aasta aprillis

Tammneeme on küla Harju maakonnas Viimsi vallas Viimsi poolsaare idarannikul. Küla on mere ja metsa vahel paiknev pikk ja kitsas asustusala – idas külgneb asula Muuga lahega, põhjas Leppneeme ja lõunas Randvere külaga. Läänes ulatub küla keskosa ligi kilomeetri jagu poolsaare siseossa. Viimsi poolsaare metsane siseala eraldab läänes Tammneemet Lubja külast.^[4][5]

Külavanem on 2005. aastast Raivo Kaare.^[6][5] Tammneemes tegutseb Tammneeme külaselts.^[7] Tammneemes asub Tammneeme paljand, Tiirukivi ja Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala.^[8][9][10]

Ajalugu

Esimesed märgid inimtegevusest Tammneemel pärinevad nooremast pronksiajast: 1898. aastal leiti Kalda talu rabapõllu kündmisel kivikirves. Kirjalikult mainitakse 1491. aastal Maardu mõisa müügidokumentides Iversbacki küla, mille asukoht jäi arvatavasti Tammneeme keskossa. Esimesed elanikud võisid olla rannarootslased, alates 16. sajandi keskpaigast lisandusid eestlased. Rannarootslaste küla nimi oli Turisnäs (1376 Thurnes või Thusnes).^[11][5][12]

Tammneeme nime sarnast kuju Tammonimi mainitakse 1682. aastal paralleelselt kohanimega Iversback.^[7][5][12]

Kuni 1891. aastani kuulus Tammneeme Maardu valla alla, seejärel liideti Nehatu vallaga ja tekkis Iru vald.^[12] 1919. aastal liideti Tammneeme Viimsi vallaga. Nõukogude perioodil kuulus Tammneeme Viimsi külanõukokku, 1990. aastast jälle Viimsi valda.

Varasema kaluriküla üksikud kalurid sundkollektiviseeriti 1940. aastate teisel poolel, mil Tammneeme ja Randvere kalurid koondati artelli Randlane. 1950. aastal liideti neli Viimsi artelli üheks S. M. Kirovi nimeliseks kalurikolhoosiks. Nõukogude perioodil tegutses Tammneeme sadam ja kala vastuvõtupunkt, mis suleti 1968. aastal – pärast sadama sulgemist hakkas ka küla seni põhitegevuseks olnud kalastustegevus hääbuma.^[12] 2000. aastatel on sadama kohal mänguväljak ja jaanituleplats, samas toimuvad ka külakoosolekud.^[5]

18. sajandi lõpuaastatel elas külas ligi 50 inimest, 19. sajandi keskpaigaks oli elanike arv ligikaudu 70.^[12]1975. aastal oli külas 121 elanikku ja selles asus filmistuudio Tallinnfilm nukufilmipaviljon.^[11] Küla 2000. aastate kuju on mõjutanud 1960.–1970.aastate suvila- ja aianduskooperatiivid, 2000. aastatel on piirkond kujunenud püsivaks elupiirkonnaks.^[7][13]

Pilte

• 
  Tammneeme, vaade põhja
• 
  Tammneeme, vaade lõunasse
• 
  Tammneeme, vaade läände
• 
  Tammneeme tänav
• 
  Rand Tammneemes
• 
  Maja Tammneemes 2022. aasta suvel
• 
  Vana maja Tammneemes 2022. aasta suvel

Viited

1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 25.12.2023.
3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
4. "Viimsi poolsaar". Vaadatud 26.04.2021.
5. Piirsalu, Merilin (05.03.2021). "Külavanemal külas – Tammneeme". Viimsi Teataja. Originaali arhiivikoopia seisuga 26.04.2021. Vaadatud 26.04.2021.
6. "Külad ja alevikud". Viimsi vald. Vaadatud 25.04.2021.
7. "Tammneeme ajalugu". Tammneeme külaseltsi koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 25.04.2021. Vaadatud 25.04.2021.
8. "Tammneeme paljand". Eesti stratotüüpsed paljandid. Originaali arhiivikoopia seisuga 25.04.2021. Vaadatud 25.04.2021.
9. "Tammneeme Tiirukivi". ClimbEstonia. Vaadatud 25.04.2021.
10. "Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala kaitsekorralduskava kinnitamine aastateks 2021-2030". Riigiteataja. Vaadatud 25.04.2021.
11. "Tammneeme". ENE. Vaadatud 25.04.2021.
12. Tagaväli, Jaan (06.06.2011). "Tammneeme küla põlisasustusest" (PDF). Tammneeme Külaleht. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6.02.2020. Vaadatud 26.04.2021.
13. Jaanus, Andres (03.06.2011). "Tammneeme – väike metsatagune mereäärne küla?" (PDF). Tammneeme Külaleht. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6.02.2020. Vaadatud 26.04.2021.