1491. aastal nimetatakse Maardu mõisa müümisel Reynoldt Scerembehelt Kersten von Rozenile seitsmest perest koosnevat ja koormistest vaba küla Tornas, kellele seal kuulusid ammusest ajast oma maad põldude, kõnnu- ja heinamaadega ning randadega.
1498. aasta sügisel peeti seegi landknechti eesistumisel Randvere vakuses kohut. Otsustati, et Andreus Schvarte peab maksma mehetasu tema tapetud Matyes Blome lastele ühekordselt 11 marka "ja edasi võimaluste ja jõukohaselt aastast aastasse". Kohtu koosseisus osalesid järgmised Maardu mõisa külade talupojad: Hans van Nygbu (Uuskülast); Thonies van der Heneste (Thusnes); Kalsse Koup (võimalik, et Koltse talust Leppneemest).
1545. aastal sai Tallinna rae poolt turbe Poel Tonnies, kes oli tapnud Hinrich tho Thorsnimi.
1704. aasta Kaarli koguduse õpetaja Zimmermanni pihi- ja ristimisteadete raamatu andmete põhjal elas 1704. aastal Lepnemm´i ja Tohrsnemm´i külas kokku 63 elanikku.
1917.–18. aastatel võtsid küla elanikud osa Viimsi valla loomisest. Esimesteks abivallavanemaks said 1919. aastal Leppneeme külast Kopli talust pärit Jakob Raja ja Niidi talust pärit Aleksander Piilberg.
1949. aasta aprillikuus moodustati Leppneeme külas Liiva talus esimene kolhoos – Murdlaine kalurikolhoos.
