Armeenia parlament ei kinnitanud uueks peaministriks ainsana sellele kohale kandideerinud opositsioonijuhti Nikol Pašinjani. Tema kandidatuuri toetas 45 ja vastu oli 56 liiget. Parlamendi otsus tähendas pealinnas Jerevanis juba päevi kestnud massiliste meeleavalduste jätkumist.[1]
Gabonis esitas tagasiastumispalve peaminister Emmanuel Issoze-Ngondet, keda oli selleks kohustanud konstitutsioonikohus, sest tema valitsus ei suutnud seaduses ette nähtud aja jooksul läbi viia parlamendivalimisi.[1]
Tšaadis astus ametist tagasi peaminister Albert Pahimi Padacké valitsus, sest järgmisel päeval jõustus uus põhiseadus, millega peaministri ametikoht kaotati.[1]
Põhja-Korea ühtlustas oma ajavööndi Lõuna-Koreaga, nimetades seda esimeseks praktiliseks sammuks kahe Korea taasühinemise suunas.[4]
Rootsi Akadeemia teatas, et jätab kvoorumi puudumise tõttu 2018. aasta Nobeli kirjandusauhinna välja andmata. Kvoorumi puudumine oli tingitud mitmete akadeemia liikmete tagasiastumisest seoses akadeemiat tabanud seksuaalse ahistamise skandaaliga.[5]
Liibanonis toimusid parlamendivalimised. Tegemist oli esimeste valimistega alates 2009. aastast. Valimised võitis Vaba Patriootliku Liikumise juhitud valimisliit, mis sai 128-kohalises parlamendis 29 kohta, paremuselt teise tulemuse saavutas 27 kohaga islamistliku Ḩizb Allāh' juhitud valimisliit. Valimisaktiivsus oli 49,2%.[1]
Tšaadis tehti teatavaks uue valitsuse koosseis, mida vastavalt uuele põhiseadusele asus nüüd juhtima president Idriss Déby. Uus valitsus astus ametisse kolm päeva hiljem, 10. mail.[1]
Venemaal vannutati uueks ametiajaks presidendiks Vladimir Putin, kes tegi samal päeval valitsuse moodustamise ülesandeks senisele peaministrile Dmitri Medvedevile. Riigiduuma kinnitas Medvedevi häältega 374:56 peaministriks järgmisel päeval, 8. mail.[1]
Eestit külastas Soome peaminister Juha Sipilä koos oma valitsuse liikmetega. Visiidi raames pidasid Eesti ja Soome valitsused Tallinnas ühisistungi.[6]
Itaalia president Sergio Mattarella andis erakondadele 24 tundi aega valitsuse moodustamises kokkuleppele jõudmiseks, enne kui ta nimetab ametisse ajutise parteideülese valitsuse. Valitsuskoalitsiooni ei ole õnnestunud moodustada alates märtsis 2018 toimunud parlamendivalimistest.[8]
Hispaanias ei suutnud Kataloonia parlament valida piirkonnale uut presidenti. Ainsa kandidaadina üles seatud Quim Torra sai 66 häält, valituks osutumiseks oli vajalik vähemalt 68 häält.[1]
Itaalias tühistas Milano kohus endisele peaministrile Silvio Berlusconile madalamas kohtuastmes langetatud süüdimõistva kohtuotsuse maksudest kõrvalehoidmises, võimaldades tal taas valimistel kandideerida.[9]
ItaaliasValle d'Aosta maakonnas toimusid kohaliku parlamendi valimised. Edukaim oli erakond Union Valdôtaine, mis sai 19,2% häältest ja 7 kohta 35-liikmelises parlamendis, paremuselt teise tulemuse saavutas Põhjaliiga kohalik organisatsioon, mis sai 17,1% häältest ja 7 kohta parlamendis. Valimisaktiivsus oli 65,1%.[1]
Itaalias loobus peaministrikandidaat Giuseppe Conte valitsuse moodustamisest, kuna president Sergio Mattarella oli teatanud, et ei kinnita tema rahandusministri kandidaati ametisse.[1]
