Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja antiikolümpiamängudel kavas olnud viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35–4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat Phayllos heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)).
Ketas on kas puust, plastikust, klaaskiust, süsinikkiust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on ümar metallserv. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel mitte üle 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,9–22,1 cm ja naistel 18,0–18,2 cm.
Kettaheite sektori laius on ligi 35 kraadi. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul, kui ketas on sektorist väljumas, ketta peatama. Ketta kiirus heitel on kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m, see on süvistatud betoonalusesse 20 millimeetri võrra.
Heite sooritamisel liigutakse viskeringis tagant ettepoole, tehes samal ajal poolteise ringist pööret. Ketas heidetakse viskekäe nimetissõrmelt või keskmiselt sõrmelt. Lennu ajal pöörleb ketas ülalt vaadates päripäeva paremakäelise viskaja puhul. Lisaks maksimaalse hoo saavutamisele määrab ketta heitekauguse ka lennu trajektoor ning ketta aerodünaamiline käitumine. Kiiremini pöörlev ketas annab suurema güroskoopilise stabiilsuse. Üldjuhul saavutavad mõõdukas vastutuules tehtud heited suurima kauguse. Kettaheite tehnikat on üsna raske omandada ja selle lihvimiseks on vaja rohkelt kogemusi, paljud tippheitjad 30–aastased või vanemad.
Kettaheide Eestis
Eesti rekord meeste hulgas kuulub Gerd Kanterile – 73.38 (Helsingborg, 4. september 2006)
Eesti rekord naiste hulgas kuulub Elju Kubile – 65.00 (Tallinn, 26. august 1987)
Eesti tuntumaid kettaheitjaid:
Aleksander Tammert (02.02.1973) – isiklik rekord on 15. aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82 m.
Märt Israel (23.09.1983) – isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98 m.
Margus Hunt (14.07.1987) – püstitas 2004. aastal (1,5 kg kettaga) noorte maailmarekordi 69.50 ja 2006. aastal (1,75 kg kettaga) juunioride maailmarekordi 67.32.
Eha Rünne (25.05.1963) – isiklik rekord on 13. juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18 m.
Eesti edetabel
Eesti 10 parimat kettaheitjat. Seisuga 25. august 2023.[1]