14. august

<< August >>
E	T	K	N	R	L	P
28	29	30	31	1	2	3
4	5	6	7	8	9	10
11	12	13	14	15	16	17
18	19	20	21	22	23	24
25	26	27	28	29	30	31
2025

14. august on Gregoriuse kalendri 226. (liigaastal 227.) päev. Juliuse kalendri järgi 1. august (1901–2099).

Sündmused

Eestis

• 1862 – asutati Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje Selts.^[1]
• 1872 – Narva Kreenholmi vabrikus algas suur streik.^[2] Streik kestis 30. septembrini (vkj 18. septembrini).^[2]
• 1891 – Postimees hakkas ilmuma päevalehena.^[3]
• 1895 – Georg Lurich püstitas Władysław Krajewski raskejõustikuringis oma esimesed tõstmise maailmarekordid.^[4]
• 1910 – Riia Loodusuurijate Seltsi ja Kihelkonna kirikumõisa vahel sõlmiti rendileping, mille järgi läksid Vaika saared viie tsaariaegse kuldrubla eest kuueks aastaks Riia Loodusuurijate Seltsi valdusse.
• 1917 – Tallinnas algas 15. augustini toimunud bolševike eestvedamisel peetud maatameeste konverents.^[küsitav]
• 1927 – Kurgjal avati Carl Robert Jakobsoni hauasammas.
• 1934 – Herbert George Wells saabus Tallinna.
• 1936 – tähistati Pirita kloostri asutamise 500. aastapäeva.
• 1940 – moodustati Põllumajandussaaduste Kokkuostu Komitee.
• 1941 – USA president Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritannia peaminister Winston Churchill kirjutasid alla Atlandi hartale. Harta, milles muuhulgas kõneldi ka sõjaeelsete piiride taastamisest ja rahvaste enesemääramisõigusest, näis pakkuvat teatud garantiisid Eestilegi.
• 1992 – peaminister Tiit Vähi kirjutas alla Rahvusvahelise Valuutafondi memorandumile, mis võimaldas Eestil saada arvestatavaid rahalisi toetusi ja soodsaid krediite.
• 1994 – Pühajärvel peeti Esindamata Rahvaste Organisatsiooni ja Konrad Adenaueri Fondi korraldusel rahvusvaheline konverents "Endise Nõukogude Liidu vabariigid ja rahvad – demokratiseerimine ja üleminek turumajandusele".
• 1996 – erukindral Aleksander Einseln ning riigikogu liikmed Arnold Rüütel ja Enn Tarto tegid ühisavalduse, milles nõudsid Balti Julgeoleku Pakti sõlmimist kaitseks võimaliku Venemaa agressiooni vastu.
• 1998 – Saaremaal maeti Eesti esimene lihasööjabakterinakkuse ohver.
• 1999 – Otepääl peetud Saku Suverulli võitis Kristina Šmigun.
• 2004 – Tallinnas toimus Eesti ja ühtlasi ka Baltimaade esimene geiparaad.^[5]

Maailmas

• 1196 – suri piiskop Meinhard. Esimene Liivimaa piiskop maeti Üksküla kirikusse, kust tema põrm hiljem (tõenäoliselt 1380. aastal) viidi Riia toomkirikusse. Teistel andmetel suri piiskop Meinhard sama aasta 11. oktoobril.
• 1790 – Värälä rahulepinguga lõpetati Vene-Rootsi sõda territoriaalsete muudatusteta.
• 1842 – lõppes teine seminolide sõda, indiaani rahvas küüditati Floridast Oklahomasse.
• 1844 – Prantsuse koloniaalväed lõid Marokos Isly lahingus otsustavalt alžeeria vabadusvõitleja Abd el-Kaderi vägesid ja Abd ar-Rahmani juhitud Maroko vägesid.
• 1880 – valmis lõplikult Kölni toomkirik.
• 1893 – Pariisis toimus maailma esimene mootorsõidukijuhi eksam.
• 1900 – bokserite ülestõusu käigus okupeerisid lääneriikide ja Jaapani väed Pekingi.
• 1934 – Ameerika Ühendriikides toimetati San Francisco lahes asuvale Alcatrazi saarele asutatud range režiimiga vanglasse esimesed 53 kinnipeetut.
• 1936 – Badajozi lahingus said Francisco Franco üksused Hispaania kodusõjas esimese suure võidu.
• 1941 – Franklin D. Roosevelt ja Winston Churchill allkirjastasid Briti lahingulaeva HMS Prince of Wales pardal Atlandi harta, milles nad sõnastasid sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.
• 1977 – Dannenwaldi raketiõnnetus: Saksa DV-s Dannenwaldi lähedal asunud Nõukogude Liidu armee relvahoidlas toimus rida plahvatusi ning detoneerusid sajad katjuuša tüüpi maa-õhk raketid. Õnnetuses hukkus hinnanguliselt 70 Nõukogude sõdurit.
• 1980 – pärast kraanajuht Anna Walentynowiczi vallandamist algas Gdanski Lenini-nimelises laevaehitustehases üldstreik. Streigijuhiks sai Lech Wałęsa. 1980. aasta augustistreigid viisid ametiühingu Solidaarsus loomiseni.
• 1992 – pärast Abhaasia iseseisvuse väljakuulutamist sisenesid provintsi Gruusia väed.
• 2003 – USA kirdeosas ja Kanada Ontario provintsis toimus elektrikatkestus. Vooluta jäi umbes 50 miljonit inimest.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 14. augustil

• 1642 – Cosimo III de' Medici, Toscana suurhertsog
• 1665 – Reinhold von Ramm, baltisaksa mõisnik
• 1688 – Friedrich Wilhelm I, Preisimaa kuningas
• 1867 – John Galsworthy, inglise kirjanik
• 1875 – Eusebio Ayala, Paraguay president
• 1889 – Otto Tief, Eesti sõjaväelane ja poliitik
• 1891 – August Arrak, eesti arst
• 1891 – Hugo Sturm, eesti kunstnik
• 1931 – Betty Blue, ameerika modell ja näitleja
• 1920 – Holger Pukk, eesti kirjanik
• 1925 – Juhan Ross, eesti biofüüsik, akadeemik
• 1960 – Sarah Brightman, inglise laulja, sopran
• 1962 – Andres Herkel, Eesti poliitik ja riigikogu liige
• 1963 – Andrus Loog, eesti arst
• 1965 – Janne Andresoo, eesti raamatukogundustegelane
• 1970 – Andres Lember, eesti suhtekorraldaja
• 1971 – Kristjan Otsmann, eesti ajakirjanik
• 1972 – Toomas Tõnissoo, eesti maalikunstnik
• 1976 – Mikk Lõhmus, eesti vandeadvokaat
• 1983 – Mila Kunis, ukraina päritolu ameerika näitleja

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 14. augustil

• 1956 – Bertolt Brecht, saksa näitekirjanik ja luuletaja
• 1958 – Frédéric Joliot-Curie, prantsuse füüsik
• 1977 – Aleksandr Luria, Nõukogude psühholoog, neuropsühholoogia rajajaid
• 1980 – Dorothy Stratten, modell, Playboy Playmate
• 1994 – Elias Canetti, Austria-juudi kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1981
• 1996 – Anu Presjärv, eesti näitleja
• 2004 – Czesław Miłosz, poola luuletaja, Nobeli kirjandusauhind 1980
• 2007 – Endel Simmermann, eesti näitleja
• 2007 – Tihhon Hrennikov, vene helilooja
• 2015 – Ferdinand Veike, eesti nukunäitleja, Eesti Riikliku Nukuteatri rajaja ja peanäitejuht
• 2018 – Teo Maiste, eesti laulja ja näitleja
• 2019 – Tõnu Aav, eesti näitleja
• 2021 – Tõnu Tamm, eesti näitleja ja kunstnik

Pühad

• Eesti looduse päev
• Kehakultuurlaste päev – NSV Liidus ja Venemaal

Ilmarekordid

• 14. augusti ja ühtlasi Eesti absoluutne soojarekord 35,6 °C mõõdeti 1992. aastal Võrus.

Viited

1. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 136
2. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 143
3. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 156
4. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 158
5. "Homoparaad läks rahulikult". Eesti Päevaleht. 14. august 2004. Vaadatud 9. juuli 2017.