1700. aasta septembris tungisid Vene tsaaririigitsaarPeeter I juhitud väed Alutagusele ja asusid Narvat piirama. Rootsi kuningas Karl XII kiirustas aga oma peavägedega Eestisse ning lõi venelasi 19. novembril Narva lahingus. Kuigi Rootsi vägede üks lahinguplaan oli ka sõja jätkamine Venemaa vastu, otsustas Karl siiski liikuda lõunasse, August II Tugeva vägede vastu, ning lahkus Eestist 1701. aasta alguses.
Eesti idapiiril puhkesid seejärel lahingud pealetungivate Vene vägedega, kui Vene väed tungisid Lõuna-Eestisse. Septembris toimusid lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked toimusid eriti Aluliina piirkonda.
1703. aastal toimus tsaar Peeter I väejuhi Boriss Šeremetevi rüüsteretk läbi Eestimaa; rüüstetegevusest jäävad enam-vähem puutumata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse. 1703/1704. aasta talvel toimusid korduvad Vene vägede rüüsteretked Narva ümbruskonda. 1704. aastal vallutasid venelased Tartu (13. juulil) ja Narva, millega Eesti idapoolne osa läks nende kontrolli alla. Narva vallutamisele järgnes linna rüüstamine Moskoovia sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt.
Aastatel 1707–1708 toimusid Vene ratsaväe rüüsteretked, pärast Rootsi vägede kaotust Poltaava lahingus (1709) jätkus aktiivne sõjategevus Eestimaal ja 1710. aastal kapituleerus Tallinn Vene vägede ees. 1709–1710 vallutasid Vene väed Eestimaa ja Liivimaa kubermangu. Alistumislepingutes jäeti baltisakslastele väga suured privileegid (Balti erikord), et neid enda poole meelitada. 1721. aastal kinnitati Uusikaupunki rahuga Baltikumi Venemaa koosseisu kuulumist ja baltisakslaste suuri privileege.
Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Varsti pärast Uusikaupunki rahu taastati senine halduskorraldus, millega Põhja-Eesti kuulus Tallinna ja Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga Riia kubermangu. Sõda ja epideemiad olid maad rängalt laastanud, nii et Eesti võis olla kaotanud kuni kolmveerandi oma elanikkonnast. Sõjajärgsetel aastatel algas siiski peagi taastumine, mis jõudis lõpule 18. sajandi keskpaigaks.
Baltisaksa aadlile oli 18. sajand, eriti selle esimene pool, küllaltki soodne aeg, sest Peeter I oli baltisakslastele andnud väga laiad privileegid ning tagastanud Rootsi ajal riigistatud mõisad. 30. septembril 1710 kinnitas Peeter I Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused. Lõplikult kinnitati need Uusikaupunki rahuga 1721. aastal.
Vene riik kasutas osavalt ära Rootsi riigi enne põhjasõda läbi viidud mõisate reduktsiooni käigus tekkinud pingeid Rootsi krooni ja aadlike vahel. Peeter I lubas redutseeritud mõisad aadlikele tagastada. 1710. aastal esitatud kapitulatsioonides nõudsid Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad mõisate ennistamist õiguspärastele omanikele. Seda korrati 1721. aasta Uusikaupunki rahulepingus. Ehkki õiguslikult sai mõisaid tagastama hakata alles pärast rahulepingu sõlmimist, toimus tegelik restitutsioon tunduvalt varem. Esimesed mõisad tagastati juba 1710. aastate alguses. Vene riik nõudis truudusvande andmist ja mõisnikud pidid kohapeale elama asuma. Viimasest ei olnud huvitatud Rootsi kõrgaadlikud, kes eelistasid jääda Rootsi. Seepärast neile enamasti mõisaid ei restitueeritud või kui ennistatigi, siis müüsid nad need kiiresti maha. 1721. aastal loodi restitutsioonikomisjonid. Restitutsioon viidi lõpule enamjaolt 1720. aastate lõpuks. Restitutsiooni otsese tulemusena taastus aadli maavaldus.
1712. aastal avaldas Eestimaa kubermanguvalitsuspublikaadi, mille alusel võis igaüks oma pärisorje, ka neid, kes olid tema juures olnud enne 1690. aastate näljaaega, välja nõuda. 1731. aastal avaldas Eestimaa kubermanguvalitsus maapäeva nõudel ja tema projekti alusel publikaadi, milles märgiti, et keegi ei tohi talupoega (ega muud lihtinimest), kui tal pole vastavat luba, enda juures varjata, tabatud pagejat võis mõisnik karistada esimese ja teise katse puhul kodukari korras, kolmandal korral tuli pageja anda kohtuvõimude kätte. Pagejate vangistamine ja väljanõudmine kuulus haagikohtunike ülesannete hulka. Oma kubermangu piirides oli pagejate kättesaamine lihtsam, väljastpoolt oli see peaaegu või täiesti lootusetu, sest tööjõudu ei tahetud välja anda. 1740. aastatel püüti näiteks pagenuid Venemaalt kätte saada, kuid vastav aktsioon lõppes peaaegu tulemusteta. Venemaa jäi ka edaspidi eriti Eestimaa idaosa talupoegadele heaks pagemiskohaks, kuhu mindi isegi terve perega. 18. sajandi teisel poolel sagenes pagemine Soome.
Eesti ja läti talupojad polnud siiski täiesti õigusteta seisundis. Võrreldes Rootsi ajaga oli talupoegade olukord aga raskem ja nende üksikud protsessid aadlike vastu lõppesid enamasti kaotusega. Ühe sellise tulemuseks oli Roseni deklaratsioon1739. aastal, selles esitatud äärmuslikud seisukohad talupoegade täielikust kuulumisest aadli omavoli alla ei peegeldanud siiski reaalselt valitsevat olukorda ning ka tsaarivalitsus püüdis deklaratsiooni autori meelehärmiks sellist olukorda pärast selle avaldamist igati vältida.
Vennastekoguduse liikumine
1730. aastate alguses jõudis Eestisse vennastekoguduse ehk hernhuutlaste liikumine ja uued õpetusideed, mille talurahvas kiiresti omaks võttis. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Vennastekogudustele oli teed sillutanud Baltimaades juba põhjasõja-aastatel levima hakanud Saksamaalt pärinev usu-uuendus pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku konservatiivsus, nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja kõlbelisemat elu. 1730. aastatel saavutas pietism Eesti pastorkonna hulgas laia leviku. Paljud pastorid suhtusid vennastekogudusse pooldavalt, kuna see tõi just lihtrahva usule lähemale. Hernhuutlus levis rändkäsitööliste kaudu, keda nende vagaduse tõttu põhjasõjast tühjaks jäänud maal meelsasti mõisates töökäteks oodati. 1736 külastas Eestit hernhuutlaste juht krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf, pärast seda kasvas liikumise populaarsus kiiresti. 1740. aastatel oli Eestis vennastekogudustesse hõlmatud ligi 12 000 inimest, olulisim keskus oli Saaremaa. Ehitati palvemaju, sh Saksamaalt saadud toetustega. Zinzendorfi abiga avaldati 1739 eestikeelne piiblitõlge. Eestlastest kirjamehed tõlkisid ja kirjutasid hernhuutlikke tekste. Vennastekogudustes pandi üldse suurt rõhku lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust, kirjutati ise. Asutati ja peeti ülal talurahvakoole.
1764. aastal tegi Venemaa keisrinna Katariina II ringreisi Tallinna ja Riia kubermangus. Keisrinna sõitis Peterburist välja 20. juunil. Esimese vastuvõtu organiseerisid Eestimaa rüütelkond ja Narva bürgermeister Narvas. Tallinnas ehitati keisrinna auks triumfivärav, millel oli kiri "Katariina II-le, Isamaa Emale, võrreldamatule" ("Екатерине II, матери Отечества, несравненной"). Paar päeva hiljem suundus keisrinna Paldiskisse sealse sõjasadama ülevaatuseks ja seejärel Riiga, kust lahkus 15. juulil Peterburi, sest 5. juulil oli toimunud troonipretendendi Ivan VI põgenemiskatse ja tapmine.
1765. aastal anti välja kindralkuberner G. Browne'i koolipatent, mille järgi võisid vanemad, kes oskasid lugeda ja tundsid katekismust, oma lapsi kodus õpetada. Vähemalt viie adramaa suurused mõisad pidid asutama kihelkonnas õppimist võimaldava kooli. Õppetöö pidi kestma mardipäevastlihavõtteni.
1766. aastal anti välja keisrinna Katariina II ukaas, millega lubati Eesti- ja Liivimaa mõisnikel osa võtta viinahangetest Peterburi.
1782. aastal olid Eesti alal, seisusliku jaotuse poolest ülekaalus (95%) talupojad (kellest enamik olid pärisorjad), alla viie protsendi rahvastikust (4,2%) moodustasid vaimulikud, linnakodanikud jt vabad elanikud, aadel aga moodustas 0,6% rahvastikust. Etniliselt moodustasid eestlased 17. sajandi lõpus üle 90% Eesti ala rahvastikust, mitte-eestlasi elas siin umbes 25 000, kellest omakorda pooled olid sakslased[1].
Asehalduskorra laiendamise (1783) järel Baltimaades pandi ka Eestimaal Katariina II poolt maksma ka Vene aadlikorraldus (1786). Loodi kubermangu Eestimaa rüütelkonna seisusliku omavalitsuse aadlimarssali koht Liivi- ja Eestimaal kaotatud maamarssali, ehk Eestimaa rüütelkonna pealiku koha asemele ja osalt ka kaotatud maanõunikkude-kolleegiumi funktsioonide täitmiseks. Aadlimarssal valiti kreisimarssalite poolt ja hulgast 3 aastaks ning aadlimarssali ülesandeks oli kubermangu aadlikogu istungeil tehtud otsuste teostamine, maa postiasjanduse korraldamine, aadli rahaasjade jne. juhtimine ning aadli huvide kaitse. Aadlimarssali koht kaotati 1796. aastal koos asehalduskorraga.
3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Samas kaotati Läänemere kubermangude senine Venemaast erinev maksusüsteem. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnik pidi iga talle kuuluva talupoja eest tasuma aastas 70 kopikat, linlase pearahaks kehtestati 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist.
Pearahamaksu kehtestamine nõudis hingeloenduste korraldamist Eesti- ja Liivimaal. Esimene loendus korraldati põhiliselt 1782. aasta esimesel poolel. Eestis elas loenduse andmetel 485 000 inimest, nendest Tallinna kubermangus 205 000. Mehi ja naisi oli praktiliselt võrdselt. Talupojad moodustasid rahvastikust üle 90%, aadlikud umbes 1%. Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%. Põhjasõja ajal ning 1711. aastal ja 1712. aastal levinud katkuga seoses hukkus suur osa Eestimaa rahvastikust. Alates 18. sajandi viimastest aastakümnetest kasvas rahvastik hingeloenduste kohaselt järgmiselt: IV hingede revisjoni ajal (1782) ulatus rahvaarv Eestimaal umbes 205 000-ni, V ajal (1795) u 220 000-ni, VII ajal (1816) 240 000-ni, VIII ajal (1834) u 285 000-ni ja IX ajal (1850) u 300 000-ni[2]
Uue halduskorralduse sisseseadmisega said kõik Eesti- ja Liivimaa mõisnikud keisrinna Katariina II armukirjaga ühesugused õigused, ükskõik kas nad kuulusid rüütelkonda või mitte.
1775. aastal vastu võetud kubermanguseadus rakendati Liivi- ja Eestimaal ellu alles asehalduskorra sisseseadmise järel. Reformiti kubermanguvalitsused, loodi kroonupalatid ning kubermanguvalitsuste juurde asutati Eestimaa ja Liivimaa üldhoolekande kolleegiumid, mille ülesannete hulka kuulus rahvakoolide (1802. aastani), haiglate ja hoolekandeasutuste (vaestemajad, vaimuhaiglad, lastekodud, töö- ja parandusmajad jne) asutamine ja järelevalve. Balti kubermangudes asutati üldhoolekande kolleegiumid seoses asehalduskorra sisseseadmisega, ehkki kubermanguseadus oli kinnitatud juba 1775. aastal.
1785. aasta linnaseadusega loodi linnade valitsemiseks seniste raadide asemele linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Linnakodanike hulka loeti suurem osa linnaelanikest, välja arvatud teenijad ja pärisorjad. Kodanikud jagunesid kuude klassi, nende liigitamisel oli määrav kodaniku-elaniku poolt deklareeritud varanduse suurus. 1785. aasta linnaseadusega kaotati tsunftisundus käsitöö põhialadel. Linnaseadus kohustas linnavalitsust sisse seadma kinnisturaamatud, registrisse[3] tuli kindlate numbrite all registreerida kõik linna majad ning muud hooned, krundid ja vabad maad. Eestimaa kubermangu maapiirkondades asuvate mõisate omandisuhteid reguleeris ja kinnitas aga Eestimaa ülemmaakohus.
1786. aastal anti välja rahvakoolide määrus (Устав народных училищ), mille alusel moodustati kõigist seisustest lastele kubermangulinnades neljaklassilised ülemrahvakoolid ja (maakonna) kreislinnades kaheklassilised vene õppekeelega alamrahvakoolid. Baltimaade maakonnalinnades jäid venekeelsed alamrahvakoolid ilmselt avamata, sest andmed nende avamisest ja olemasolust puuduvad[4]. 1787. aastal andis Liivimaa kindralkuberner Georg Browne välja täiendava koolipatendi, milles nõuti, et ka igas Eestimaa kubermangu kihelkonnakeskuses tegutseks kihelkonnakool ja igas mõisakogukonnas mõisa- või külakool. Seadus määras ka trahvi mõisaomanikule, kes ei tahtnud täita talle määratud kohustusi.
18. sajandi lõpul avaldati esimesed mõisnike nn. eraseadused ehk eraõigused. Esimese Berend Johann von Uexkülli koostatud eraseaduse kehtestas parun B. J. v. UexküllVigalasLäänemaal 1789. aastal, teiseE. L. v. TollÄäsmäe ja Pajaka mõisasHarjumaal 1790. aasta sügisel, kolmanda O. Fr. StackelbergAlliku ja Rava mõisasJärvamaal 1791. aastal ja neljanda P. Fr. of LöwisKandle mõisasVirumaal 1801. aastal. Ainult Kandle eraseadus nägi ette ka tee isikliku vabaduse saamiseks. Nimelt pidi peremees, kes oli 15 aastat hoolsalt talu pidanud, korralikult elanud ja polnud mõisale võlgu jäänud, saama isikliku vabaduse, kui ta maksab 60 rubla assignaatides. Ta võis jääda ka sama maa rentnikuks. Nii saadud vabadus
pidi laienema ka tema alaealistele lastele, mitte aga täiskasvanutele. Talupoegade müüki Vigala, Alliku ja Rava eraseadustes ei kitsendatud; Ääsmäe eraseaduses oli see keelatud, samuti nagu talupoegade kinkimine ja pantimine. Kandle eraseaduses oli talupoegade müük piiratud, see ei võinud toimuda vastu talupoja tahtmist. Talude eluaegne kasutamine oli kindlustatud ainult Ääsmäel; Kandle mõisas oli see lubatud ainult tingimusel, et talu korralikult peetakse; Vigala, Alliku ja Rava eraseadustes ei antud selles suhtes mingeid lubadusi. Talumaa mõisastamine oli keelatud ainult Ääsmäel ja õigus talude pärandamiseks pojale, väimehele või mõnele muule seaduses ettenähtud isikule oli fikseeritud kõigis eraseadustes. Niisamuti reserveerisid nad talupojale vallasvara omandamise õiguse tingimusel, et talupojal poleks mõisale võlgu ja et ka tema muud kohustused oleksid täidetud. Ainult Ääsmäel polnud selles suhtes seatud eritingimusi. Talupojal oli seal vallasvara pärandamise õigus seadustes ettenähtud korra alusel.
Talupoegade mõisakoormised olid fikseeritud vakuraamatutes. Kodukariõigust piirati, va Alliku ja Rava eraseadus kus kodukariõigust ei piiranud. Kõigi eraseaduste alusel kutsuti ellu vallakohtud, mis koosnesid talupoegadest. Vallakohtu kompetentsi läks rida küsimusi, mis olid seni olnud mõisniku ja mõisavõimude lahendada, nagu pärandusküsimused, talupoegade omavahelised tülid, sulaste ja teenijatüdrukute jagamine talude vahel jne. Vallakohus võis määrata seaduses ettenähtud piirides rahatrahvi, kehalist või siis inimest alandavat karistust.
1795. aasta detsembris võttis Eestimaa Maapäev vastu otsuse milles rõhutas, et mõisnikud pole õigustatud nõudma talupoegadelt rohkem koormisi, kui need seniste vakuraamatute järgi on kohustatud tegema. Kui peale nende nn. ordinaarsete koormiste on vaja nõuda veel mõningaid erakorralisi töid, siis tuleb vastavalt muid töid ära jätta, vähendada vahuraha või kohusmaksu. Ainult lisavoore võis nõuda ilma kompensatsioonita. Vakuraamatuisse olid aga märgitud ainult iganädalased rakme- ja jalapäevad, vakuraha, kohusmaks ja vakujaosed, laialt levinud abitegu aga mitte.
Põllumajandus
18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses domineeris Eesti põllumajandusesteraviljakasvatus. Põllumajanduses valitsesid veel vanad tavad ja traditsioonid, mõisamajanduses ja ka talupoegade talupidamises kasutati kolmeväljasüsteemi. Eesti alal valitses kolmeväljasüsteem kuni teoorjuse lõpuni (19. sajandini)[5]. Maaharimisriistad olid ühesugused mõisas ja talus, kuna nii ühtede kui ka teiste maad harisid talupojad neile kuuluva inventariga. Maad künti endiselt harkadraga, alles 19. sajandi keskpaiku hakkas see asenduma hõlmadraga, algul mõisas ja siis ka talus. Mulla pindmise kihi peenendamiseks ja kobestamiseks kasutati endiselt karuäket, ulatuslikumalt kasutati nn plokkäket.
Karjakasvatus teenis olulisel määral teraviljakasvatuse ülesandeid, andes põldudele väetistsõnniku näol, varustades põllumajandust tööloomadega jne. Põllumajanduslikest kultuuridest kuulus endiselt esikoht rukkile, millele järgnesid oder, kaer ja vähesel määral nisu. Peale teravilja kasvatati Eestimaal hernest, uba (peamiselt aias), tatart, läätse, lina, kanepit (aias), naerist, kapsast ja humalat (aedades) jne. Kartulikasvatus hakkas mõisates juurduma alles 18. sajandi teisest poolest, 1782. aastal saadi kartuleid 764 tündrit, 1797. aastal 14 411 tündrit, 1822. aastal juba 29 112 tündrit[6].
Tööstuse areng
Pärast põhjasõda on teada 21 klaasi tootmisega seotud manufaktuuri Eestis, näiteks Vana-Põltsamaa mõisas, Puurmani mõisas, Kärevere mõisas ning Laeva mõisas. Erinevalt Lääne-Euroopast, kus talupojad olid juba vabad, töötasid Eestis nagu ka mujal Venemaal pärisorjad. Sellegipoolest jäi manufaktuuritööstus Eestis üsna tagasihoidlikuks, mida põhjustaski pärisorjus, sest see ei lasknud talupoegadel oma ettevõtlikkust rakendada. [7], [8]
Laialdasemaks ettevõttevaldkonnaks Eestis võib lugeda 18. sajandil viinapõletamist. Sellele aitas oluliselt kaasa 1766. aasta ukaas, millega lubati Eesti- ja Liivimaa mõisnikel osa võtta viinahangetest Peterburi. Kuna selle ukaasiga avanes kohalikel selle ala mõisnikel suur Venemaa viinaturg, muutus viinapõletamine massiliseks. 18. sajandi ja 19. sajandi vahetusel tegeles viinapõletamisega juba 85% Eestimaa mõisatest.
Keisrinna Katariina II surma järel Venemaa keisriks saanud keisriPaul I juures saavutasid kohalikud seisused 1796. aastal asehaldurkorra tühistamise, kuna uus halduskorraldus oli vastuolus Uusikaupunki rahugaLäänemereprovintsidele tagatud autonoomiaga. Asehalduskorra haldus- ja valitsemiskorralduse muudatused jõustusid 1797. aastal. Erinevalt asehalduskorraeelsest ajast hakati nüüd Balti kubermangudestnekruteid võtma.
1715 – ilmus põhjaeestikeelne Uue Testamendi tõlge, tõlkimise eest vastutasid Eberhard ja Heinrich Gutsleff, varasemat väljaandmist oli takistanud põhjasõda
1738 – Saaremaa (3.), Liivimaa adramaarevisjon, (4.)
1739 – Eestimaa 1739. aasta adramaarevisjon, 4.
1739 – Roseni deklaratsioon, milles Liivimaa maanõunikOtto Fabian von Rosen deklareeris: talupoeg on juba maa vallutamisest alates pärisori; mõisnik võib teda kohelda oma äranägemisel; nii talupoeg kui ka tema varandus kuuluvad mõisnikule; mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja müüa; talupoegade koormised pole seadusega piiratud
1786–1787 – näljahäda Eestis ja ka mujal Venemaa keisririigi kubermangudes (Smolenskis, Moskvas, Tambovis, Voronežis, Rjazanis, Ukrainas jm), seda on loetud koguni kõige raskemaks näljaajaks Venemaa keisririigis 18. sajandil
1798/1799. aasta talve pakane kahjustas talivilja ja põhjustas vilja- ja linaikalduse
1800. aasta suve peaaegu pidevad vihmasajud ja külmad põhjustasid viljaikalduse. Kaks järjestikust ulatuslikku ikaldusaastat põhjustasid suure leivapuuduse, viljasaak oli Eestimaal umbes 10–20% madalam eelmiste aastate tasemest.
↑Heldur Palli. Eesti rahvastiku ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 1998. lk 15–46
↑Sulev Vahtre. Hingeloendused Eestimaa ikubermangus (1782–1858) ja nende andmed talurahva ajaloo allikana. Tartu, 1970. Doktoridissertatsioon. Käsikiri Tartu Riikliku ülikooli Teaduslikus Raamatukogus, lk. 528, 531, 534, 535, 538.
↑Tvauri, A. Archaelogical investigations of the 18th century glassworks at Utsali, 2011. Arheoloogilised välitööd Eestis/Archaeological Fieldwork in Estonia 2011, lk 113–124
↑Lillak, R., Eesti Põllumajanduse ajalugu, 2003. Eesti Põllumajandusülikool, Tartu, lk 52–55, 111–113
Давид IIდავით II Царь Кахетии 1709 — 1722 Предшественник Ираклий I Преемник Константин II Рождение 1678(1678)Исфахан, Персия Смерть 2 ноября 1722(1722-11-02)Магаро Место погребения Грузия Род Багратионы Отец Ираклий I Мать Анна Чолокашвили Супруга дочь шамхала тарковского Дети Леван ...
КнютанжKnutange Країна Франція Регіон Гранд-Ест Департамент Мозель Округ Тьйонвіль Кантон Альгранж Код INSEE 57368 Поштові індекси 57240 Координати 49°20′21″ пн. ш. 6°02′28″ сх. д.H G O Висота 196 - 366 м.н.р.м. Площа 2,43 км² Населення 3197 (01-2020[1]) Густота 1336,21 ос./км² Роз
De Rijmbijbel van Jacob van Maerlant is een vertaling / bewerking van de Historia scholastica van Pierre le Mangeur alias Petrus Comestor († 1179), een toonaangevend handboek Bijbelse geschiedenis (lett. heilsgeschiedenis voor de schoolbanken), dat gebruikt werd aan de theologische faculteit te Parijs.Jacob van Maerlant, Rijmbijbel folio 20 verso verlucht door Michiel van der Borch te Utrecht in 1332. De pagina bevat de passage uit Exodus met de farao die opdracht geeft alle pasgeboren Jood...
Song written by Steve Marriott and Ronnie Lane My Way of GivingGerman single sleeveSingle by Chris FarloweB-sideYou're So Good For MeReleased27 January 1967Recorded1 January 1967GenrePopbaroque popLength2:17LabelImmediateSongwriter(s)Steve MarriottRonnie LaneProducer(s)Mick JaggerChris Farlowe singles chronology Ride On, Baby (1966) My Way of Giving (1967) Yesterday's Papers (1967) My Way of Giving is a song written by Steve Marriott and Ronnie Lane. Initially demoed by their band Small Faces...
هذه المقالة تحتاج للمزيد من الوصلات للمقالات الأخرى للمساعدة في ترابط مقالات الموسوعة. فضلًا ساعد في تحسين هذه المقالة بإضافة وصلات إلى المقالات المتعلقة بها الموجودة في النص الحالي. (مارس 2023) هذه المقالة يتيمة إذ تصل إليها مقالات أخرى قليلة جدًا. فضلًا، ساعد بإضافة وصلة إ...
Danny Welbeck Welbeck berlatih bersama Inggrisdi Piala Dunia 2018Informasi pribadiNama lengkap Daniel Nii Tackie Mensah Welbeck[1]Tanggal lahir 26 November 1990 (umur 33)[2]Tempat lahir Manchester, InggrisTinggi 1,85 m (6 ft 1 in)[3]Posisi bermain Penyerang[4]Informasi klubKlub saat ini Brighton & Hove AlbionNomor 18Karier junior Fletcher Moss Rangers2001–2008 Manchester UnitedKarier senior*Tahun Tim Tampil (Gol)2008–2014 Manchester ...
Medieval Italian cardinal and statesman For other uses, see Giovanni Visconti (disambiguation). Giovanni ViscontiLord of Milan and PaviaArchbishop of MilanCoat of armsBorn1290Died1354Buried1354Milan CathedralNoble familyHouse of ViscontiFatherMatteo I ViscontiMotherBonacossa BorriOccupationCardinal Giovanni Visconti (1290–1354) was an Italian Roman Catholic cardinal, who was co-ruler in Milan and lord of other Italian cities.[1][2] He also was a military leader who fought ag...
Dutch political scientist This biography of a living person relies too much on references to primary sources. Please help by adding secondary or tertiary sources. Contentious material about living persons that is unsourced or poorly sourced must be removed immediately, especially if potentially libelous or harmful.Find sources: Kees van der Pijl – news · newspapers · books · scholar · JSTOR (September 2022) (Learn how and when to remove this template m...
Ashton KutcherLahirChristopher Ashton Kutcher7 Februari 1978 (umur 45)Cedar Rapids, Iowa, USAPekerjaanPemeran, ProduserTahun aktif1998 - sekarangSuami/istri Demi Moore (m. 2005; c. 2013) Mila Kunis (m. 2015) AnakWyatt Isabelle Kutcher Christopher Ashton Kutcher, (lahir 7 Februari 1978) adalah seorang aktor dan produser film asal Amerika Serikat. Dia menjadi terkenal setelah memerankan Michael Kelso da...
German U-boat commander Hans-Rudolf RösingRösing in 1963Born(1905-09-28)28 September 1905Wilhelmshaven, German EmpireDied16 December 2004(2004-12-16) (aged 99)Kiel, Schleswig-Holstein, GermanyAllegiance Weimar Republic (to 1933) Nazi Germany (to 1945) West GermanyService/branch Reichsmarine Kriegsmarine German NavyYears of service1924–451956–65RankKapitän zur See (Kriegsmarine)Konteradmiral (Bundesmarine)Commands heldSchnellboot S-15 and S-3U-11,...
Austrian footballer This article is about the footballer. For the alpine skier, see Johannes Aigner (alpine skier). Hannes Aigner Aigner with Wiener Neustadt in 2014Personal informationDate of birth (1981-03-16) 16 March 1981 (age 42)Place of birth Schwaz, Tirol, AustriaHeight 1.86 m (6 ft 1 in)Position(s) StrikerYouth career SV WeerbergSenior career*Years Team Apps (Gls)1996–2000 SV Weerberg 2000–2002 Innsbrucker SK 2002–2006 FC Wacker Tirol 79 (11)2006–2008 Austr...
Independent book store in New York City 40°44′00″N 73°59′27″W / 40.7333°N 73.9908°W / 40.7333; -73.9908 Strand BookstoreIndustryBooksellerFounded1927 (1927)FounderBenjamin BassHeadquartersNew York City, United StatesNumber of locations2 stores, 2 kiosks, 1 pop-upArea servedNew York metropolitan areaProductsNew, used and rare booksOwnerNancy Bass WydenNumber of employees238Websitewww.strandbooks.com The Strand Bookstore is an independent bookstore locat...
Rochester Philharmonic Orchestra (RPO)Orchestraofficial logoFounded1922; 101 years ago (1922)LocationRochester, New York, U.S.Concert hallEastman TheatreMusic directorAndreas DelfsWebsitewww.rpo.org The Rochester Philharmonic Orchestra (RPO[1]) is an American orchestra based in the city of Rochester, New York. Its primary concert venue is the Eastman Theatre at the Eastman School of Music. History George Eastman, founder of Eastman Kodak Company, founded the orchestr...
Series of books by Christopher Paolini Not to be confused with The Inheritance Trilogy. The Inheritance CycleCover of The Inheritance Cycle collectionEragon (2003)Eldest (2005)Brisingr (2008)Inheritance (2011)AuthorChristopher PaoliniCover artistJohn Jude PalencarCountryUnited StatesLanguageEnglishGenreYoung adult fiction High fantasyPublisherPaolini LLC (early edition of Eragon)Alfred A. KnopfPublished2002–2011Media typePrint (hardcover and paperback) and audio The Inheritance Cycle is a t...
River in the United StatesYachats RiverMouth of the Yachats RiverLocationCountryUnited StatesPhysical characteristicsSource • locationCentral Oregon Coast Range • elevation1,200 ft (370 m) Mouth • locationPacific Ocean • elevationsea levelLength15 mi (24 km)Basin size44 sq mi (110 km2)[1]Discharge • averageDecember: 350 cu ft/s (9.9 m...
CWGC cemetery in Perak, Malaysia Taiping War CemeteryCommonwealth War Graves CommissionUsed for those deceased 1939–1945Established1946Location4°51′31″N 100°45′27″E / 4.85861°N 100.75750°E / 4.85861; 100.75750near Taiping, Perak, MalaysiaDesigned byJ. H. IngramTotal burialsOver 850UnknownsOver 500Burials by nationSpecific figures are not availableBurials by warWorld War II: Over 850Statistics source: Commonwealth War Graves Commission ...
This article does not cite any sources. Please help improve this article by adding citations to reliable sources. Unsourced material may be challenged and removed.Find sources: Aoi Tori – news · newspapers · books · scholar · JSTOR (March 2015) (Learn how and when to remove this template message) 2007 single by FujifabricAoi ToriSingle by FujifabricReleasedJanuary 10, 2007GenreAlternative rockLength11:08LabelToshiba-EMISongwriter(s)Masahiko ShimuraFuji...
This article does not cite any sources. Please help improve this article by adding citations to reliable sources. Unsourced material may be challenged and removed.Find sources: Ita Bridge Shakujii River – news · newspapers · books · scholar · JSTOR (July 2023) (Learn how and when to remove this template message)Bridge in Itabashi-ku, Japan The bridge in 2006 35°45′26.3″N 139°42′32″E / 35.757306°N 139.70889°E / 3...