Järva kreis Paide kreis
saksa keel Kreis Jerwen Der Weissensteinsche Kreis
vene keel Йервенский уезд Эрвенский уезд Вейсенштейнский уезд
Pindala: 2340 km²
Elanikke: 52 673 (1897) [ 1]
Rahvastikutihedus: 22,5 in/km²
maakonnalinn : Paide
Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen[ 2] ; vene keeles Йервенский, Эрвенский) уезд ) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917.
Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783 –1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis , vene keeles Вейсенштейнский уезд ), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд .
Paide kreis moodustati 3. juulist 1783 , samal aastal sai oma linnaõigused tagasi ka Paide linn.
Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Вейсенштейнский уезд - Weissensteini maakond.
Paide kreis piirnes põhjas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga ja Rakvere kreisiga , lõunas Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja Pärnu kreisiga .
Järva kreisi haldusjaotus
Järva kreis 1783. aastal
Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 .
Järva kreisi põhjapoolsed alad
Schuberti kaardil
Paide ehk Järva kreis jaotus Ida-Järvamaa ja Lõuna-Järvamaaks , 19. sajandi alguses kaheks adrakohtupiirkonnaks , territooriumil asus 1 linn, 8 kirikukihelkonda
Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Paide (Kreis-Stadt Weissenstein )
Ida-Järvamaa
Territoorium 1331 ruutversta , territooriumil:
Lõuna-Järvamaa
Territoorium 1009 ruutversta , territooriumil:
kreisilinn Paide (Weissenstein )
4 kirikukihelkonda
Järva kreisi kiriklik jaotus
Kreisi territooriumil asusid järgmised 1627 . aastal moodustatud Järva praostkonna kirikukihelkonnad: Ambla kihelkond , Järva-Madise kihelkond , Järva-Jaani kihelkond , Koeru kihelkond , Peetri kihelkond , Paide kihelkond , Anna kihelkond , Türi kihelkond .
Adrakohturingkonnad
Enne adrakohtute likvideerimist 1888 tegutsesid Eestimaa kubermangus järgmised adrakohturingkonnad:
1889. aastal Eestimaa kubermangus teostatud kohtureformiga tegutses Paide kreisis Paide ülemtalurahvakohus (kohtu eesistuja Jossif Kaminski).
Taristu
Paide kreisi läbis Balti raudtee ja kreisi Ambla kihelkonna Tapa alevikus asus Tapa raudteejaam , kust Tallinna–Narva raudteelt alates 1876 . aastast hargnes ka Tapa–Tartu raudtee , mille tulemusel sai seni tagasihoidlikust Tapa jaamast oluline raudtee sõlmjaam .
Kreisiülemate loend
NB! Loend on mittetäielik"
Viited
Kirjandus