Richard Sagrits (19. detsember 1910 Karepa – 11. detsember 1968 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.[1]
Elulugu
Aastani 1928 õppis ta Rakvere Ühisgümnaasiumis, kus oli joonistusõpetajaks Ardo Sivadi. Rakveres esines Sagrits oma esimesel kunstinäitusel, kui tollased kunstiõpilased Hando Mugasto ja Voldemar Mölder kutsusid tema ja koolivend Roman Treumani oma näitusel kaasa lööma[2].
Aastal 1928 jättis Sagrits gümnaasiumiõpingud pooleli ning asus õppima Riigi Kunsttööstuskooli. Algul õppis ta Roman Nymani juures teatridekoratsiooni alal ning hiljem läks üle graafika erialale Günther Reindorffi juhendamisel.
Rutjal, Sagritsa vanemate juures, suvitasid Tartu kunstnikud Voldemar Mellik ja Nikolai Triik, kes veensid noormeest astuma Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, mida ta 1930. aastal ka tegi. Sagrits lõpetas Pallase 1936. aastal.[1] Pallases õppis ta Nikolai Triigi maaliateljees ja Ado Vabbe juhendamisel graafikat [3].
1935. aasta suvel sõitis Sagrits koos skulptorite Anton Starkopfi ja Ferdi Sannamehega oma venna Jakobi purjekal Helsingisse, Stockholmi ja Kopenhaagenisse[4].
Pärast Pallase lõpetamist töötas ta mõned aastad Tallinnas vabakunstnikuna ning kolis siis Tartusse. Seal illustreeris ta lasteraamatuid, kujundas raamatukaasi ning tegi palju tööd graafika alal. Aastal 1939 tuli Sagrits tagasi Tallinna. 1941. aastal asus ta tööle Eesti NSV Rahvakomissariaatide Nõukogu Kunstide Valitsuse kujutava kunsti vaneminspektorina.
Nõukogude-Saksa sõja puhkedes evakueerus Sagrits Nõukogude tagalasse. Aastast 1942 töötas ta Kamõšlovis eesti diviisi kunstnikuna. Kui 25. aprillil 1942 moodustati kolmeliikmeline kunstnike organiseerimisbüroo koosseisus Adamson-Eric, Aino Bach-Liimand ja Richard Sagrits, kelle ülesandeks oli Nõukogude tagalas ja rindel viibivate kunstnike koondamine, sõitis Sagrits Jaroslavli[2].
Looming
Tema loomingu moodustavad peamiselt maastiku- ja meremaalid. Tema sügav armastus kuulus Põhja-Eestile, eeskätt oma kodukoha ümbrusele. Peale maastike on Sagrits loonud ka natüürmorte.
1943. aastal käis Sagrits Palehhis lakkmaali tehnikat õppimas. Selle tulemusena lõi ta aastatel 1943–1944 üle paarikümne lakkmaali: hulga plaate, karpe, taldrikuid.
Richard Sagrits on koos Elmar Kitse ja Evald Okasega Estonia teatri laemaali autor. Samuti on tema loodud Balti jaama Kalevipoja-ainelised pannood (1947, koos Evald Okasega) ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoja" illustratsioonid (koos Evald Okase ja Alo Hoidrega).[1]
Raamatugraafika alal on Sagritsa suuremaks tööks "Kalevipoja" illustreerimine koos Alo Hoidre ja Ott Kangilaskiga 1950. aastal [2].
1954–1955 külastas ta Krimmi, kus lõi lühikese ajaga ligi viiskümmend etüüdi ja maali. Need on enamasti põgusad vaated lahesoppidele, rannakaljudele, tänavanurkadele. 1955. aastal käis Sagrits koos Elmar Kitsega Karjalas, kust tõi samuti kaasa mitmeid etüüde ja maale.
Mälestuse jäädvustamine
Richard Sagritsa sünnikodus Karepal on avatud tema majamuuseum, Karepa Kalame talumuuseum.
Isiklikku
Ta oli abielus Alice Kõrveriga (1909–1997).
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 EE 8. köide, lk 301
- ↑ 2,0 2,1 2,2 L.Soonpää, "Richard Sagrits", Tallinn, 1956, lk 6
- ↑ Richard Sagrits Haus Galerii lehel. Vaadatud 2. juunil 2010
- ↑ Pallase kunstnikud madrustena merele, Uus Sõna, 19.07.1935
Pallase koolkond |
|---|
| Maal ja graafika |
|
| Skulptuur |
|
|---|
| Vaata lisaks |
|
|---|
